Kinnisvara maksustatavad väärtused on turuhindadele lähemale nihkunud: kui palju see mõjutab taskukohasust ja üürihindu?

Viie aasta jooksul on Leedus registreeritud 70 tuhat uut kinnisvaraobjekti.

Osa kinnisvaraomanikest üllatas elamute väärtuste järsk tõus, kuid Leedu Registrų centro riigivajadusteks tehtava kinnisvara hindamise osakonna juhataja Lina Kanišauskienė ütleb, et see muutus on loomulik.

„See üllatus tuleneb tõenäoliselt sellest, et kinnisvara keskmised turuväärtused viiakse iga viie aasta järel vastavusse maksustatavate väärtustega ning nagu me teame, on majandus kasvanud, kinnisvarahinnad on tõusnud ja vastavalt sellele on väärtused järk-järgult kasvanud alates kehtivatest maksustatavatest väärtustest, mis kinnitati 2021. aastal. Seega on see hüpe märkimisväärne,“ kommenteerib Registrų centro esindaja.

Viie aasta jooksul on Leedus registreeritud 70 tuhat uut kinnisvaraobjekti.

Osa kinnisvaraomanikest üllatas elamute väärtuste järsk tõus, kuid Leedu Registrų centro riigivajadusteks tehtava kinnisvara hindamise osakonna juhataja Lina Kanišauskienė ütleb, et see muutus on loomulik.

„See üllatus tuleneb tõenäoliselt sellest, et kinnisvara keskmised turuväärtused viiakse iga viie aasta järel vastavusse maksustatavate väärtustega ning nagu me teame, on majandus kasvanud, kinnisvarahinnad on tõusnud ja vastavalt sellele on väärtused järk-järgult kasvanud alates kehtivatest maksustatavatest väärtustest, mis kinnitati 2021. aastal. Seega on see hüpe märkimisväärne,“ kommenteerib Registrų centro esindaja.

Tema sõnul mõjutas kinnisvara väärtusi ka see, et viie aasta jooksul on Leedus registreeritud erakordselt palju kinnisvaraobjekte.

„Oluline on märkida, et viie aasta jooksul on kinnisvara väga palju registreeritud. Näiteks on Leedus viie aasta jooksul registreeritud umbes 70 tuhat uut objekti,“ ütleb L. Kanišauskienė.

Samal ajal märgib „Profitus“ äriarenduse juht ja kinnisvaraturu analüütik Arnoldas Antanavičius, et sellise kinnisvara väärtuste hüppe tingis mitte üksnes kasvav majandus, vaid ka see, et maksustatav väärtus, mis varem oli elanikele soodsam, lähenes turuväärtusele.

„Varem märkasin, et Registrų centro poolt määratud väärtused ei olnud alati päris täpsed või et nende suurus oli elanikele märksa soodsam, sest maksustatavad väärtused olid väga sageli palju väiksemad kui tegelikud hinnad – mõnikord erinesid need isegi kahekordselt. <...> Nüüd on meil väärtused, mis on tõelistele turuhindadele palju lähemal, seega on loomulik, et see hüpe on aset leidnud,“ rõhutab kinnisvaraturu analüütik.

Kinnisvarahindade hüpe piirkondades – kaitse inflatsiooni eest

A. Antanavičiuse sõnul on madalamad maksustatavad väärtused inimestele kasulikumad, kõrgemad aga riigile, sest muutumatute maksumäärade juures kogutakse rohkem makse. Siiski on tema hinnangul maksustatavate väärtuste vastavus turuhinnale positiivne, kuna see võimaldab kinnisvara väärtust õigesti kindlaks määrata.

„Igal juhul peaksid maksustatavad väärtused olema võimalikult lähedased turuväärtustele, sest siis mõistame paremini, millist vara me omame, mis on selle väärtus, kuidas seda hallata ja kuidas maksustada. <...> Mulle tundub, et presidendi maja maksustatav väärtus on võib-olla mõnisada tuhat eurot, samas on see nii eriline, et kui seda oleks vaja müüa, müüdaks selline ainulaadne klaasist hoone sellises kohas tõenäoliselt mitme miljoni eest. Kuid selle piirkonna keskmise väärtuse järgi on seal palju üsna odavat vara ning see vara ei ole päris õiglaselt hinnatud,“ selgitab ekspert.

Samal ajal juhib kinnisvaraanalüütik A. Antanavičius tähelepanu, et alates järgmisest aastast rakendatav kinnisvaramaksu struktuur on teistsugune – varem ei tehtud vahet põhikodu ja lisakinnisvara maksustamisel. Tema sõnul hakkab rohkem kinnisvaramaksu laekuma just täiendava või investeerimiselamu omanike arvelt.

„Kui see on inimese ainus vara, on täiesti mõistlik selle eest minimaalselt maksta või vähemalt praegu üldse mitte maksta. Aga kui tegemist on investeerimis- või lisavaraga, võib seal ette näha määrad, minu arvates astmeliselt kuni 1 protsendini, <...> ja see aste liigub ülespoole. See on kõik loogiline ja <...> ilmselt plaanivad need, kes selle mudeli välja pakkusid, koguda isegi rohkem kui seni, ning see ei käi enam kõigi ühise arvele, vaid pigem nende arvele, kes on lihtsalt rohkem kinnisvarasse investeerinud. Mulle tundub, et selline tasakaal on tervislik,“ hindab analüütik kinnisvaramaksu struktuuri.

Kinnisvaramaks ei avalda elamute ostule märkimisväärset mõju, kuid üürihinnad võivad tõusta

Tema hinnangul ei tohiks see avaldada olulist mõju eluaseme ostmisele, välja arvatud neil, kes ostavad juba mitte esimest kodu ja peavad selle eest kinnisvaramaksu maksma.

„See ei ole võib-olla kuigi meeldiv, see võib mõningaid otsuseid pidurdada – tuhande tehingu asemel võib neid olla 90 <...>, kuid märkimisväärset mõju see ei peaks avaldama. Ja neile, kes ostavad oma esimese kodu, ei ole see enamasti üldse aktuaalne, sest on vaid mõned omavalitsused, kus neid minimaalseid lävendeid üldse ületatakse. Ja kui inimesed juba saavad endale lubada sellise vara ostmist, mille puhul kehtestatud maksuvabad piirid ületatakse, siis ei tekita neile need komajärgsed protsendid kindlasti probleeme,“ ütleb A. Antanavičius.

Samal ajal juhib kinnisvaraanalüütik A. Antanavičius tähelepanu, et alates järgmisest aastast rakendatav kinnisvaramaksu struktuur on teistsugune – varem ei tehtud vahet põhikodu ja lisakinnisvara maksustamisel. Tema sõnul hakkab rohkem kinnisvaramaksu laekuma just täiendava või investeerimiselamu omanike arvelt.

„Kui see on inimese ainus vara, on täiesti mõistlik selle eest minimaalselt maksta või vähemalt praegu üldse mitte maksta. Aga kui tegemist on investeerimis- või lisavaraga, võib seal ette näha määrad, minu arvates astmeliselt kuni 1 protsendini, <...> ja see aste liigub ülespoole. See on kõik loogiline ja <...> ilmselt plaanivad need, kes selle mudeli välja pakkusid, koguda isegi rohkem kui seni, ning see ei käi enam kõigi ühise arvele, vaid pigem nende arvele, kes on lihtsalt rohkem kinnisvarasse investeerinud. Mulle tundub, et selline tasakaal on tervislik,“ hindab analüütik kinnisvaramaksu struktuuri.

Kinnisvaramaks ei avalda elamute ostule märkimisväärset mõju, kuid üürihinnad võivad tõusta

Tema hinnangul ei tohiks see avaldada olulist mõju eluaseme ostmisele, välja arvatud neil, kes ostavad juba mitte esimest kodu ja peavad selle eest kinnisvaramaksu maksma.

„See ei ole võib-olla kuigi meeldiv, see võib mõningaid otsuseid pidurdada – tuhande tehingu asemel võib neid olla 90 <...>, kuid märkimisväärset mõju see ei peaks avaldama. Ja neile, kes ostavad oma esimese kodu, ei ole see enamasti üldse aktuaalne, sest on vaid mõned omavalitsused, kus neid minimaalseid lävendeid üldse ületatakse. Ja kui inimesed juba saavad endale lubada sellise vara ostmist, mille puhul kehtestatud maksuvabad piirid ületatakse, siis ei tekita neile need komajärgsed protsendid kindlasti probleeme,“ ütleb A. Antanavičius.

Kogu artiklit lugege siit: https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/2727266/nt-mokestines-vertes-tapo-artimesnes-rinkai-kiek-tai-paveiks-iperkamuma-ir-nuomos-kainas