Balti riikide majandusest rääkides on Lätit juba pikka aega peetud mahajääjaks, kes on arengult jäänud maha mõlemast naaberriigist. Alguses tõusis esile Eesti, seejärel toimus Leedu märkimisväärne läbimurre. Just viimastel aastatel on Leedu kogenud kõige kiiremat majanduskasvu, mis on kajastunud nii palkade kui ka kinnisvarahindade tõusus.

Majandustsüklid ei kesta aga igavesti. Veel mõni aasta tagasi oli Läti väga keerulises olukorras. Võrreldes naaberriikidega oli selle majandus märkimisväärselt nõrgem, inimeste tulevikuootused olid negatiivsed ning valitsesid ettevaatlikkus ja pessimism.

Minu hinnangul on just Lätil praegu Baltimaade suurim kasvupotentsiaal. Seda kinnitavad nii mitmed majandusnäitajad kui ka arengusuunad kinnisvarasektoris.

Miks Läti maha jäi?

Minu arvates on üheks peamiseks põhjuseks majanduses ringleva raha hulk. Majandusteadlased kasutavad selle kirjeldamiseks näitajat M1, mida võib lihtsustatult kirjeldada kui majanduses igapäevaselt ringleva raha hulka – raha, mida kulutatakse, investeeritakse ning mis loob uut majandusaktiivsust.

Leedus ületab see näitaja 45 miljardit eurot, samas kui Lätis on see vaid veidi üle 20 miljardi euro.

Läti jäi maha, sest selle majanduses oli vähem raha – täpsemalt oluliselt vähem kui naaberriikides. Enne COVID-19 pandeemiat olid Läti ja Leedu suhteliselt sarnases olukorras, kuid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse hakkasid kapitalivood mõlema riigi majanduses liikuma erinevates suundades.

Läti majandus oli Venemaaga palju tihedamalt seotud ning sõltus suuremal määral Venemaa kapitalist. Sanktsioonide jõustumisel katkestas Läti kiiresti oma majandussidemed Venemaaga ning Venemaa kapital lahkus riigist. Osa kapitalist voolas välja, majandussidemed katkesid ning Läti majandus arenes mitu aastat oluliselt aeglasemalt kui Leedu oma.

Euroopa Liidu rahastus ja välisinvesteeringud suutsid seda märkimisväärset kapitali väljavoolu vaid osaliselt kompenseerida. Selle tulemusena kogesid nii kogu majandus kui ka kinnisvarasektor stagnatsiooni.

Leedu meelitas ligi valgevenelasi ja ukrainlasi

Leedu sõltuvus Venemaa kapitalist oli märksa väiksem. Lisaks kolisid pärast Valgevene poliitilist kriisi ning Venemaa alustatud sõda Ukrainas Leetu mitmed Valgevene ja Ukraina ettevõtted. Koos ettevõtetega kolisid üle ka nende töötajad koos peredega.

Üheks silmapaistvamaks näiteks on maailmakuulus videomängude arendaja Wargaming, kes sulges täielikult oma ajaloolise kontori Minskis ning laiendas kiiresti tegevust Vilniuses. Koos ettevõttega kolisid Leetu sajad kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ja nende pered. Nad vajasid kontoreid, eluasemeid, koole ning erinevaid teenuseid.

Wargaming ei olnud ainus selline näide. Sama tee valisid ka teised Valgevene tehnoloogiaettevõtted. Leedu võitis uut kapitali, kõrgelt tasustatud spetsialiste ning märkimisväärselt kasvanud nõudlust kinnisvaraturul.

Kuid majandustsüklid muutuvad

Täna on Vilniusest saanud üks Baltimaade kalleimaid linnu. Paljudes uusarenduste segmentides on eluasemete hinnad peaaegu kaks korda kõrgemad kui Riias. Samuti on märkimisväärselt kasvanud palgad ja ettevõtete kulud.

Kui võrrelda kinnisvarahindu Vilniuses ja Riias, on erinevused praegu väga suured. Keskmine ruutmeetrihind Vilniuses on märgatavalt kõrgem ning mõnel juhul isegi kaks korda kõrgem kui Riias. Tippklassi projektides ulatub ruutmeetrihind juba 12 000-13 000 euroni ning suuremate korterite hinnad küündivad 3-4 miljoni euroni.

Läti vaatenurgast tunduvad sellised hinnad peaaegu uskumatud. Möödunud aastal oli Riia suurim korteritehing väärt 1,6 miljonit eurot, samas kui Vilniuses ületas isegi kümnes suurim korteritehing 2 miljoni euro piiri. See on väga suur erinevus.

Leedu elukalliduse kasv hakkab juba mõjutama ka investorite otsuseid. Näiteks on rahvusvaheline autotööstuse ettevõte Continental teatanud oma tootmisüksuse sulgemisest Kaunase vabamajandustsoonis. Üheks peamiseks põhjuseks on Leedu kasvav elukallidus.

Kiiresti kasvanud palgad, kinnisvarahinnad ja üldised elamiskulud vähendavad järk-järgult riigi konkurentsivõimet. Seetõttu otsib üha rohkem investoreid alternatiive ning selles osas tundub Läti praegu märksa atraktiivsem kui veel mõni aasta tagasi.

Läti võimalus

Kui Leedul on muutunud investorite ligimeelitamine keerulisemaks, siis Läti suutis eelmisel aastal esimest korda oma ajaloos kaasata üle 1 miljardi euro välisinvesteeringuid.

Kui Leedu on praegu oma arengutsükli tipus, siis minu hinnangul on Läti alles uue kasvutsükli alguses ning selle kasvupotentsiaal on märksa suurem.

Seetõttu prognoosin, et Läti võib lähiaastatel püstitada uusi rekordeid nii välisinvesteeringute kaasamises kui ka kinnisvarasektori arengus.

Riias on eluase endiselt märgatavalt taskukohasem kui Vilniuses. Ettevõtete jaoks on büroo- ja tööstuspindade kulud madalamad ning töötajatel on lihtsam osta või üürida kodu. Need on olulised argumendid investeerimisotsuste tegemisel.

Seda näeme ka praktikas. PROFITUSe platvormil on enamik Läti projekte rahastavaid investoreid Leedust. Võib öelda, et Leedu kapital aitab juba täna rahastada Läti kinnisvaraarendust.

Kui Lätis jätkuvad positiivsed trendid välisinvesteeringute kaasamisel, laenukulud vähenevad ning palgakasv püsib, võib kinnisvarasektorist saada üks peamisi Läti majanduskasvu vedureid.

Läti on pikka aega olnud Baltimaade majanduse varjus. Majandusajalugu näitab aga sageli, et just pikalt maha jäänud riigid kogevad hiljem kõige kiiremat kasvufaasi. Minu hinnangul on Lätil praegu kõik eeldused saada Baltimaade kõige kiiremini kasvavaks majanduseks.

Samal ajal paranevad ka riigisisesed majandusnäitajad. Hoolimata ebasoodsast demograafilisest olukorrast ei vähene tööhõive, palgad kasvavad jätkuvalt ning inimeste kindlustunne tuleviku suhtes suureneb.

Seda kinnitavad ka laenuturu andmed – selle aasta esimese viie kuu jooksul kasvas uute eluasemelaenude maht 14,3%, samas kui 2025. aastal suurenes uute eluasemelaenude maht peaaegu 40%.

See tähendab, et inimesed on valmis tegema pikaajalisi otsuseid – ostma kodu ja investeerima. Arendajad alustavad taas uusi projekte ning optimism naaseb turule.

Minu hinnangul on Läti praegu kasvutsükli alguses, samas kui Leedu on paljudes valdkondades jõudnud juba küpsemasse arengufaasi. See ei tähenda, et Leedu majanduskasv peatuks, kuid tähendab, et Lätil on praegu suuremad võimalused kasvada kiiremini.

Artikli link: https://www.delfi.lv/898102/versijas/120126409/arnolds-antanavics-vai-latvija-atrodas-jauna-izaugsmes-cikla-sakuma

https://db.lv/zinas/par-ko-liecina-ekonomikas-dati-un-tendences-nekustamo-ipasumu-sektora