Teise samba pensionirahad voolavad turule – mitmed trendid üllatasid

Pärast seda, kui osa elanikest võttis välja teise pensionisamba kogutud vahendid, registreerisid pangad ja kaupmehed aprillis tarbimise kasvu. Kuigi finantseksperdid hoiatasid, et osa inimesi võib oma pikaajalised säästud lihtsalt „ära kulutada“, näitas ühisrahastusplatvormi „Profitus“ statistika ka teistsugust trendi – investorite aktiivsuse märkimisväärset kasvu, mis ületas isegi kõige optimistlikumad prognoosid. Samuti on märgata, et noored investeerivad üha aktiivsemalt.

„Profitus“ registreeris aprillis platvormi ajaloo suurima investeeritud summa – ühe kuu jooksul investeeriti üle 16 miljoni euro.
Ettevõtte turundusjuhi Miglė Grybinienė sõnul ei seisne kõige olulisem signaal täna siiski ainult investeeritud summade kasvus, vaid ka uute investorite aktiivsuse kiires suurenemises.

Ainuüksi aprillis registreerus „Profituse“ platvormil 1245 uut kasutajat – see on 2,5 korda rohkem kui 2025. aasta keskmine kuine näitaja, mis oli umbes 495. Turule annab olulise signaali ka keskmise investeeringu suuruse kasv – aprillis ulatus see 1247 euroni, mis oli 53% kõrgem kui 2025. aasta keskmine.

„Pärast pensionisüsteemi muudatusi domineeris avalikus arutelus tarbimise kasvu teema, kuid praegused andmed näitavad ka teist protsessi – elanike kasvavat huvi iseseisva kapitali juhtimise vastu. Uute investorite kiire kasv näitab mitte ainult lühiajalist huvi investeerimise vastu, vaid ka laiemat muutust finantskäitumises, kus investeerimine muutub järjepidevaks osaks isiklikust finantsplaneerimisest ja kapitali kogumise strateegiast,“ ütleb M. Grybinienė.

Tema sõnul ei määra investorite käitumist tänapäeval enam niivõrd maksimaalse tootluse taotlemine, vaid pigem prognoositavus, selgelt määratletud investeerimisperiood ja võimalus säilitada investeeringute likviidsus.

„Näeme, et investorid eelistavad üha sagedamini lahendusi, mis on kergesti mõistetavad, võimaldavad planeerida rahavoogusid ning pakuvad suuremat paindlikkust investeeringute haldamisel. Samuti joonistub välja teine trend – isegi finantssektori kiire digitaliseerumise tingimustes peavad inimesed endiselt oluliseks otsest kontakti ja võimalust konsulteerida spetsialistidega finantsotsuste tegemisel,“ sõnab M. Grybinienė.

Tema sõnul investeeritakse platvormil kõige sagedamini umbes 12-kuuliseks perioodiks. Investorid saavad oma vahendeid üsna paindlikult hallata – tähtaja lõppedes võivad nad raha kas välja võtta või reinvesteerida.

Üha rohkem noori alustab investeerimist

Ka „Swedbank“ märgib, et Leedu elanikud, eriti noored, investeerivad üha aktiivsemalt.

„Swedbanki“ tellitud 18–29-aastaste elanike uuring näitab, et iga kolmas noor täiskasvanu investeerib osa oma sissetulekust. Samal ajal näitavad „Swedbanki“ kliendiandmed noorte investorite arvu märkimisväärset kasvu: 2026. aasta esimeses kvartalis investeeris keskmiselt 18 000 inimest vanuses 18–29 aastat, samas kui viis aastat tagasi oli neid keskmiselt vaid 1500.

„Elanike finantskirjaoskuse kasv, suurem investeerimisteabe hulk ja erinevate investeerimisvõimaluste lisandumine suurendavad ka investorite arvu. Oluliseks kasvu katalüsaatoriks on kahtlemata olnud suuremad võimalused valida erinevate investeerimisfondide vahel ja investeerida väikeste summadega. Möödunud aastal andsid veelgi suurema tõuke Mini-investeeringud – võimalus investeerida kaardimaksete ümardatud summasid,“ kommenteerib Justina Bagdanavičiūtė, „Swedbanki“ finantskirjaoskuse valdkonna juht.

Uuring näitab ka seda, et investorite arv võib lähitulevikus veelgi suureneda. Koguni 44% noortest täiskasvanutest väidab, et plaanib investeerimisega alustada, et panna oma vabad vahendid tööle.

Nagu uuringust selgub, kasvavad ka noorte investeeritavad summad. Peaaegu kolmandik – 30% – ütleb, et investeerib kuus rohkem kui 100 eurot. 2023. aastal oli selliste noorte investorite osakaal 18%.

29% investeerib kuus 50–100 eurot, 16% aga 30–50 eurot kuus. Vähem kui 30 eurot kuus investeerib 13% vastanutest.

Lõviosa läheb investeerimisfondidesse

Uuringu kohaselt omavad investeerivad noored oma portfellis tavaliselt aktsiaid (33%), investeerivad II või III samba pensionifondidesse (30%) ning investeerimisfondide osakutesse (26%). Samal ajal näitavad „Swedbanki“ andmed, mis täiendavad pilti investeerivast noorusest, et lõviosa investeeritud vahenditest suunatakse tavaliselt investeerimisfondidesse, seisab panga teates.

„Kuigi paljudel noortel investoritel on portfellis aktsiaid, ei moodusta need tavaliselt investeerimisportfelli suurimat osa – selle koha võtavad investeerimisfondide osakud. Põhjus on lihtne: investeerimisfondid võimaldavad investeerida väikeste summadega ning tagavad samal ajal suure hajutatuse. Sama efekti saavutamiseks peamiselt aktsiatesse investeerides tuleks osta väga paljude erinevate ettevõtete väärtpabereid,“ selgitab J. Bagdanavičiūtė.

„Noorte täiskasvanute investeerimisharjumused näitavad selget suunda – investeerimine ei ole enam erandlik tegevus, vaid muutub üha tavalisemaks osaks finantselust. Alustatakse väikeste summadega, kuid kogemuse ja enesekindluse kasvades suurenevad ka investeeringud. Varajane alustamine annab olulise eelise – aja, mis on investeerimisel üks tähtsamaid tegureid.

Seetõttu võib järjepidev ja läbimõeldud investeerimine juba noores eas kujuneda tugevaks aluseks pikaajalisele finantsilisele heaolule ja turvalisusele. Loomulikult on enne investeerimise alustamist oluline tagada lühiajaline finantsiline turvalisus ja koguda rahaline reserv, ning alles seejärel keskenduda pikaajalistele eesmärkidele, mille saavutamisele investeerimine kaasa aitab,“ ütleb „Swedbanki“ finantskirjaoskuse valdkonna juht.

Artikli link: https://www.delfi.lt/verslas/rinka/antros-pakopos-pinigai-liejasi-i-rinka-nustebino-kelios-tendencijos-120251724