Majandusteadlane: nafta hind ei tõusnud 200-ni, kuid kriis jõudis siiski teie rahakotti

2025. aasta jäi meelde tollimaksude, 2026. aasta aga Hormuzi väina kriisi tõttu. Seitse kuud kestnud kriisist on saanud selle aasta peamine majanduslik vapustus. „Paradoksaalne on see, et nüüd raputab miski maailmamajandust igal aastal,“ ütles majandusteadlane ja „Profituse“ kapitaliturgude ja analüüsi juht Jokūbas Markevičius saates „Investicijų espresso“, kirjutatakse pressiteates.

Kallines mitte nafta, vaid diislikütus

Kriisi alguses prognoosisid analüütikud, et naftabarrel hakkab maksma 200 dollarit. Seda ei juhtunud. Selle tasemeni jõudsid aga naftatooted: diislikütus maksab ligikaudu 200 eurot barreli kohta. Just diislikütuse ja teiste toodete hinnad vähendavad kõige rohkem inimeste ostujõudu Euroopas ja USAs. Diislikütusega töötavad veoautod, põllumajandusmasinad ja osa tööstusest, mistõttu mõjutab selle hind peaaegu kõigi kaupade hindu.

Euroopa on haavatavam, kui paistis

Pärast Venemaa sõja algust rajas Euroopa veeldatud maagaasi terminale ja investeeris rohkem taastuvenergiasse. Sellegipoolest on gaasihoidlate täituvus praegu viimase 15 aasta madalaimal tasemel ning gaas maksab Euroopas mõnikord kuni kaheksa korda rohkem kui USAs.

See kajastub ka tööstuses. Saksamaa tööstustoodang on endiselt ligikaudu 10% väiksem kui enne pandeemiat. Leedu eristub siin: kuue aastaga on meie tööstus kasvanud ligikaudu 10%.

Miks on Leedus Euroopa kõrgeim inflatsioon

Leedu inflatsioon ületab 5% ja on Euroopa Liidu kõrgeim. J. Markevičiuse sõnul on üks põhjusi see, et energia osakaal meie tarbimiskorvis on suurem kui üheski teises ELi riigis. Lisaks tõstsid kütuse- ja küttehindu riigisisesed otsused: kaotati küttesoodustused ja aasta algusest tõsteti aktsiise.

Sellegipoolest majandus kasvab. Teises kvartalis kasvas Leedu SKP 3,8%. Palgad tõusevad ligikaudu 9% aastas ja töötuse määr on umbes 6%. Kasvu toetavad investeeringud: ettevõtete investeeringud, kaitseprojektid, Rūdninkai harjutusväli, „Rail Baltica“, samuti pensionireform ja suurenenud tarbimine.

Miks võivad laenud kalliks jääda

Võlakirjaturul toimub muutus, mis ei ole otseselt seotud naftahindadega, kuid on oluline igale laenuvõtjale. Tehnoloogiahiiglased laenavad miljardeid andmekeskuste rajamiseks, riigid laenavad riigikaitseks ning keskpangad enam võlakirju ei osta.

„Laenuraha pakkumine on väga palju kasvanud, nõudlus aga vähenenud,“ selgitab majandusteadlane. Seetõttu võivad intressimäärad jääda pikaks ajaks kõrgemaks kui enne pandeemiat. See puudutab kõiki, kes plaanivad võtta eluasemelaenu.

Kas eluasemehinnad langevad?

See küsimus puudutab kõige rohkem inimesi. Poole aastaga tõusid eluasemehinnad Leedus ligikaudu 14%, kuigi ehituskulud kasvasid vaid mõne protsendi võrra. Üüritootlus langes ligikaudu 4%-ni ja seda veel enne maksude, remondi- ja muude kulude mahaarvamist.

J. Markevičiuse hinnangul ei tasu hinnalangust oodata. Intressimäärade tõustes ja vastutustundliku laenamise reeglite kehtides peaks investorite nõudlus vähenema ning pakkumine suurenema. Seetõttu on kõige tõenäolisem stabiliseerumine. Suurem hinnalangus saabub tema sõnul alles siis, kui majanduslangusega kaasneb suur võlakoormus, nagu 2008. aastal.

Milline näeb majandus edaspidi välja

Seda, kas Leedu majandus suudab kasvutempot hoida ja mida turgudelt oodata, arutatakse 19. novembril „Financial Freedom Forumil“, mis toimub tänavu juba viiendat korda.

Foorumil esinevad president Dalia Grybauskaitė ja Ukraina endine majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius. Finantsturgudest ja intressimääradest räägivad SEB panga vanemfinantsanalüütik Linas Mickus, Leedu Panga kauplemisosakonna juht Rasa Platūkienė ja „Orion Securitiese“ investeeringute juht Marius Dubnikovas. Foorumi suurtoetaja on SEB pank.

Artikli link siin.