Elamispinnad Leedus – kallimad kui Pariisis

Pankurid on öelnud, et eluaseme kättesaadavus Leedus on jõudnud Stockholmi, Londoni või Pariisi tasemele. Näiteks Vilniuses vajab keskmist palka teeniv inimene koguni üheksa aastat, et koguda sissemakseks vajalik summa. Samas ootab ostjaid järgmisel aastal leevendus – nõutav sissemakse väheneb.

Ühes uues korterelamute kvartalis on juba püstitatud müügirekord – 24 korterit 24 tunni jooksul.

Eelmisel kuul müüdi Vilniuses ligi 600 korterit – umbes 20 korterit päevas.

„Tavaliselt on Vilniuses müük umbes 300–400 korterit kuus. Nüüd oleme juba mitu kuud järjest fikseerinud üle 500–600 müügi,“ jagas „Profituse“ äriarendusjuht Arnoldas Antanavičius.

Siiski tekib küsimus, miks elanikud nii kiirustavad oma kodu ostma.

„Meil on pensionisamba raha. Leedu Pank vähendab sissemakset, seega püütakse hüpata peale juba liikuma hakanud rongile,“ selgitas „Luminori“ peaökonomist Žygimantas Mauricas.

„Turu professionaalid annavad märku – eluasemete hinnad tõusevad,“ ütles „Omberg Groupi“ kommertsdirektor Judita Gedutienė.

Ent eluasemehinnad on sel aastal juba järsult üles hüpanud. Vilniuses kallines elamispind umbes 11%, Kaunases ja Klaipėdas üle 15%.

„Viimase viie aasta jooksul on keskmine palk kasvanud 70% ning eluasemehinnad on samuti kasvanud 70%,“ kinnitas „Swedbanki“ peaökonomist Greta Ilekytė.

Seetõttu on oma kodu paljudele raskemini kättesaadav, eriti noortele peredele ja neile, kes kolivad pealinna.

„Keskmist sissetulekut teeniv elanik saab eluaseme osta, kuid palju ruutmeetreid ta ei saa,“ kommenteeris Ž. Mauricas.

Lisaks lähenevad Vilniuse hinnad suurte Euroopa pealinnade – Stockholmi, Londoni või Pariisi – tasemele.

„See näitaja on Euroopa Liidu kontekstis üks kehvemaid. See on isegi kehvem kui Skandinaavia pealinnades, mis on tuntud kalli eluaseme poolest,“ rääkis Ž. Mauricas.

„Praegu on Vilniuses võimalused 64 ruutmeetrit, Klaipėdas ja Kaunases umbes 90 ruutmeetrit,“ ütles G. Ilekytė.

Kuid ostuni jõudmiseks tuleb kaua ja raskelt säästa. Vilniuses vajab keskmist palka teeniv inimene koguni üheksa aastat, et koguda sissemakseks. Kaunases 7 aastat, Klaipėdas 6 ja Šiauliais 4. Lisaks venivad 90-ruutmeetrise suurema korteri säästuperioodid veelgi pikemaks.

„Vaja oleks 12 aastasissetulekut, samal ajal kui Lääneriikides on standard 5 aastat,“ ei varjanud ökonomist.

Samas saavad need, kes ostavad järgmisel aastal oma esimese kodu, koguda sissemakseks mitte 15%, vaid 10%.

„Ma ei tea, kus siin leevendus on. Tõenäoliselt on see õli tulle valamine,“ kommenteeris A. Antanavičius.

Ekspertide sõnul ei lahenda väiksem sissemakse probleemi, sest müüjad on otsustanud hindu veelgi tõsta.

„Alates 1. detsembrist oleme juba hindu korrigeerinud, me ei paku enam allahindlusi ning alates 1. jaanuarist vaatame hinnastamise üle,“ kinnitas J. Gedutienė.

Spetsialistid ütlesid, et probleem laheneb alles siis, kui elanikel on mille vahel valida. Arendajad omakorda väitsid, et tähtajad piken evad, mistõttu nad ei saa uusi kodusid kiiremini ehitada.

„Näeme, et teised turuosalised seisavad silmitsi väljakutsetega ja pakkumine väheneb,“ märkis J. Gedutienė.

„Välismaal, kui omavalitsused või riik võtavad ette teatud projekte, rajavad munitsipaalelamuid või lihtsustavad arendajate jaoks elamuehitust – need oleksid näited pakkumise suurendamisest,“ selgitas A. Antanavičius.

Pankurite sõnul kallinevad elamispinnad järgmisel aastal sarnaselt tänavusele – kahekohalise tempoga.

Loe rohkem siit: https://lnk.lt/straipsniai/351262