2026-07-14 08:30:00
FINANTSEERIMINE
Arnolds Antanavičs: kas Läti on uue kasvutsükli alguses?
Balti riikide majandustest rääkides on juba pikka aega olnud tavaks vaadata Lätile kui pesamunale, kes jääb arengu poolest mõlemast naaberriigist maha.
Esialgu tõusis esiplaanile Eesti, seejärel järgnes Leedu läbimurre. Just viimastel aastatel koges Leedu kõige kiiremat majanduskasvu, mis kajastus ka elanike palkade ja kinnisvarahindade tõusus.
Ometi ei ole majandustsüklid igavesed. Veel mõni aasta tagasi oli Läti väga pingelises olukorras ning naaberriikidega võrreldes oli see majanduslikult sügavas augus –elanikel olid negatiivsed tulevikuootused, valitses suur ettevaatlikkus ja pessimism.
Praegu on minu arvates just Lätil suurim kasvupotentsiaal, millele viitavad ka mitmed majandusnäitajad ja suundumused kinnisvarasegmendis.
Miks Läti maha jäi?
Üks põhjusi on minu arvates raha hulk majanduses. Majandusteadlased kasutavad näitajat M1, mida võime lihtsustatult kirjeldada kui igapäevaselt majanduses ringlevat rahahulka – raha, mida kulutatakse, investeeritakse ja mis loob uut majandustegevust. Leedus ületab see näitaja 45 miljardit eurot, samas kui Lätis on see vaid veidi üle 20 miljardi euro.
Läti jäi maha, sest majanduses polnud raha – täpsemalt oli seda suhteliselt vähem kui naaberriikides. Kui enne Covidi pandeemiat olid Läti ja Leedu suhteliselt sarnastel positsioonidel, siis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse liikusid rahavood kahe riigi majanduses erinevatel trajektooridel.
Läti majandus oli palju suuremal määral seotud Venemaaga ja sõltus Venemaa kapitalist. Sanktsioonide jõustumisel katkestas ka Läti kiires tempos oma majandussidemed Venemaaga ning Vene kapital lahkus Lätist. Osa kapitalist voolas välja, majandussidemed purunesid ning Läti majandus arenes mitu aastat tegelikult palju aeglasemalt kui Leedu.
Euroopa rahastus ja välisinvesteeringud suutsid seda ulatuslikku kapitali väljavoolu kompenseerida vaid osaliselt. Seetõttu koges stagnatsiooni majandus tervikuna, sealhulgas ka kinnisvarasektor.
Leedu meelitab ligi valgevenelasi ja ukrainlasi
Leedu sõltuvus Venemaa kapitalist oli suhteliselt väiksem. Pealegi kolis pärast Valgevene poliitilist kriisi ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas Leetu hulk Valgevene ja Ukraina ettevõtteid. Kolisid ettevõtted ja kolisid töötajad koos kogu perega.
Üks ilmekamaid näiteid on maailmakuulus videomängude arendaja Wargaming, mis sulges täielikult oma ajaloolise kontori Minskis ja laiendas kiiresti tegevust Vilniuses. Koos ettevõttega kolisid Leetu sajad kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ja nende pered. Nad vajasid kontoreid, kodusid, koole ja teenuseid. Wargaming ei olnud ainus näide – sarnase tee valisid ka teised Valgevene tehnoloogiaettevõtted. Leedu sai uut kapitali, kõrgelt tasustatud spetsialiste ja märkimisväärset lisanõudlust kinnisvaraturul.
Kuid majandustsüklid muutuvad
Tänaseks on Vilniusest saanud üks Baltikumi kallimaid linnu. Paljudes uusarenduste segmentides on eluasemehinnad peaaegu kaks korda kõrgemad kui Riias. Kasvanud on ka töötasud ja ettevõtete kulud.
Vilniuse ja Riia kinnisvarahindu võrreldes on erinevused praegu märkimisväärsed. Keskmised ruutmeetrihinnad on Vilniuses tunduvalt kõrgemad, mõnikord isegi kaks korda kõrgemad. Tipptasemel kinnisvaras ulatub ühe ruutmeetri hind koguni 12-13 tuhande euroni, suuremad korterid maksavad kuni 3-4 miljonit eurot. Lätist pärit inimestele kõlab see uskumatult kallilt. Mullu ulatus Riia suurim korteritehing 1,6 miljoni euroni. Vilniuses aga ületas Top10 madalaimate tehingute hind 2 miljonit eurot. See on suur erinevus.
Leedu kallidus hakkab mõjutama ka investorite otsuseid. Näiteks on rahvusvaheline autotööstusettevõte Continental teatanud tehase sulgemisest Kaunase vabamajandustsoonis. Üks peamisi põhjusi on elukallidus Leedus. Kiiresti on kasvanud palgad, eluasemehinnad ja elukallidus, mis järk-järgult vähendab riigi konkurentsivõimet. Just seetõttu hakkab üha rohkem investoreid otsima alternatiive ning selles mõttes paistab Läti praegu tunduvalt atraktiivsem kui mõni aasta tagasi.
Läti võimalus
Kui Leedul on investoreid ligi meelitada muutunud raskemaks, siis Läti suutis mullu esimest korda riigi ajaloos kaasata üle 1 miljardi välisinvesteeringuid. Kui Leedu on arengutsükli tipus, siis Läti asub kasvutsükli päris algusjärgus suhteliselt suuremate kasvuväljavaadetega.
Seetõttu prognoosin, et Läti võib lähiaastatel kogeda uusi rekordeid nii välisinvesteeringute kaasamisel kui ka kinnisvarasegmendi arengus.
Riias on eluasemed endiselt tunduvalt taskukohasemad kui Vilniuses. Ettevõtete jaoks on kontori- ja tootmispindade kulud madalamad ning töötajatel on lihtsam kodu osta või üürida. Need on investeerimisotsuse tegemisel olulised argumendid.
Seda näeme ka praktikas. „Profitus“ platvormil on enamik Läti projekte rahastavatest investoritest pärit Leedust. Tegelikult võib öelda, et Leedu kapital aitab juba täna rahastada Läti kinnisvaraarendust.
Samal ajal paranevad ka kohalikud majandusnäitajad. Vaatamata halvale demograafiale tööhõivenäitajad ei vähene, töötasud kasvavad jätkuvalt ning inimesed muutuvad tuleviku suhtes kindlamaks. Seda kinnitavad ka laenuandmed – selle aasta esimese viie kuuga kasvas uute väljastatud eluasemelaenude maht 14,3%, samas kui 2025. aastal suurenes uute eluasemelaenude maht peaaegu 40%.
See tähendab, et inimesed on valmis tegema pikaajalisi otsuseid, kodusid ostma ja investeerima. Arendajad alustavad taas uusi projekte ning turule naaseb optimism.
Minu arvates on Läti praegu kasvutsükli alguses, samas kui Leedu on paljudes valdkondades juba jõudnud küpsemasse arengujärku. See ei tähenda, et Leedu kasv peatub, kuid Lätil on praegu suuremad võimalused kiiremini kasvada.
Kui välisinvesteeringute kaasamise vallas näeme Lätis jätkuvalt positiivseid kasvutrende, laenukulud vähenevad ja palgatõus jätkub, võib kinnisvarasektorist saada üks majanduskasvu peamisi veojõude.
Läti oli pikka aega Balti majanduse varjus. Kuid majandusajaloos kogevad sageli just pikalt maha jäänud riigid kõige kiiremat järgmist kasvulainet. Minu arvates on Lätil praegu kõik võimalused kiirema kasvu teatepulk üle võtta.
Tegemist on autori arvamusega, mis ei pruugi kattuda „Delfi“ toimetuse seisukohaga.
Artikli link siin.






