2025-10-02 02:30:00
INVESTEERIMINE
Mis põhjustas selle, et Leedu ühisrahastusmaht kasvas eelmisel aastal 21%, samal ajal kui „Profitus“ kasvas 49%
Ühisrahastusplatvormid suurendavad täna nende kaudu investeeritud miljonilisi summasid. Ainult eelmisel aastal rahastati Leedus ühisrahastusplatvormide kaudu projekte peaaegu 300 miljoni euro väärtuses – võrreldes 2023. aastaga kasvas see summa viiendiku võrra. Üks ühisrahastusplatvormidest, „Profitus“, saavutas oma 300 miljoni euro piiri: selle summa eest rahastati ärilaene ja kinnisvaraprojekte. Investeerijate muutuste ning rahastamise ja investeerimise trendide kohta „Profitus“ platvormil räägime selle direktor Viktorija Čijunskytė ja turundusjuhiga Migle Grybinienė.
V. Čijunskytė meenutab, et seitse aastat tagasi alustades rahastas „Profitus“ esimestel kuudel projekte 1 miljoni euro väärtuses. Teisel tegevusaastal rahastati projekte 5 miljoni euro eest ja viimasel ajal rahastatakse ühes kuus projekte 10–13 miljoni euro väärtuses.
Investeerimine kinnisvarasse – alates 100 eurost
„Platvormi loomise idee oli anda inimestele võimalus investeerida väikseid summasid kinnisvaraprojektidesse. See idee on ellu viidud,“ kinnitab „Profitus“ juht. „Platvormi arendamise ja summade kasvuga oleme muutunud ka ise ning muutunud on meie nõuded ja siseprotseduurid krediidivõimaluste ja riskide hindamisel – meil on krediidikomiteed, kinnitatud protokollid, dokumentatsiooninõuded, kontrollid ja kontrollide kontrollid jne. Tahame seda või mitte, aga muutume üha sarnasemaks pangandusfinantseerimisega, sest mahud suurenevad ja peame tagama, et projekte hinnatakse korralikult ja investorite raha on kaitstud. Ühtse kogu EL-i turu regulatsioon on toonud kaasa oma nüansid. Arvan, et oleme jõudnud ühisrahastuse turu küpsusastmesse.“
Tema sõnul on ühisrahastus üle maailma demokratiseerinud investeerimise kinnisvaraturule. Nüüd saavad igaüks koos institutsionaalsete suurinvestoritega selles turul osaleda, investeerides vaid alates 100 eurost.
Ta meenutab, et tegevuse alguses oli mõni suur investeering, kuigi domineerisid üsna väikesed. Aastate jooksul on suurenenud suuremate summade ja institutsionaalsete investorite arv. Täna moodustavad „Profitus“ portfellist 60% väikeinvestorid ja ülejäänud osa suured investorid.
„Profituse“ osakaal – 33%
M. Grybinienė toob välja, et „Profitus“ rahastatud ärilaenude ja kinnisvaraprojektide 300 miljoni euro summa juures tuletab meelde Leedu Panga statistikat. Kõik Leedus registreeritud ühisrahastusplatvormid, kokku 15, neist umbes 12 tegelikult tegevad, on 2024. aastaks alates tegevuse algusest rahastanud projekte kokku umbes 700 miljoni euro väärtuses, millest 80% olid kinnisvaraprojektid. Selles kogusummas oli „Profitus“ osakaal eelmisel aastal 33%. Ühisrahastusmaht kasvas eelmisel aastal 21% ja „Profitus“ 49%.
Viimasel ajal tekib ka rohkem platvorme, mis on valmis rahastama nii kinnisvaraprojekte kui ka ettevõtteid üldiselt. V. Čijunskytė sõnul avastavad Leedu ettevõtted ka võlakirju kui rahastamisvahendit. Traditsiooniliste võlainstrumentide – panga või krediidiühistu – kõrval tekivad alternatiivid, sealhulgas ühisrahastus, võlakirjad, eravõlakogud või isegi erainvestorid.
„Viimasel ajal, ütleksin, toimub ‘võlakirjapidu’ – neid avastavad mitte ainult kinnisvaraarendajad, vaid ka teised ettevõtted, fondid neid levitavad. Võlakirjad ei ole reeglina põhirahastus, vaid neid kasutatakse koos sellega. Seetõttu on investeerides võlakirjadesse väga oluline jälgida, millised need on ja millega need on tagatud,“ rõhutab „Profitus“ juht.
Tema arvates sobivad võlakirjad, eriti institutsionaalsetele investoritele, paremini suurte – sadade miljonite – projektide rahastamiseks. Mõne miljoni suuruste projektide jaoks sobib paremini ühisrahastus.
Hariduse eest vastutuse tundmine
„Profituse“ turundusjuht ütleb, et üks ettevõtte olulisemaid tegevussuundi on inimeste finantskirjaoskuse suurendamine.
„Turuliidrina tunneme vastutust inimeste finantskirjaoskuse suurendamise eest. Seda teostame mitmel viisil: algajatele investoritele aitame aru saada, kust alustada, mida analüüsida ja milliseid tööriistu kasutada, harime noori keskkoolides ja ülikoolides ning keskendume eraldi naistele, kes on valmis oma kogemusi jagama, õpetama lapsi ja vanemaid,“ räägib M. Grybinienė. „Erinevatel üritustel, podcastis ‘Rääkimised rahast’ ja oma eeskujuga aitame mõista, et väärikas vanadus nõuab meie enda eest hoolitsemist.“
Ta tuletab meelde, et järgmisel aastal ootab meid suur muutus – pensionireform, mis võimaldab lõpetada teise samba fondides kogumise. Tuginedes Eesti näitele, kus selline reform toimus 2021. aastal, tuletab „Profituse“ turundusjuht meelde, et umbes 50% fondidest välja võetud rahast jäi kontodele seisma. See tähendab, et raha tootlus vähenes võrreldes teise samba fondiga ja ainult umbes 10–20% välja võetud rahast investeeriti.
„Seetõttu on meie haridustegevuse teine suund teadvustada, et teise samba fondi lepingu lõpetamine on mõistlik ja kasulik ainult siis, kui tead, kuhu seda raha tõhusamalt investeerida kui fondis teenitud. Samuti tuletame meelde perioodilist investeerimist, mis on iseloomulik teise samba fondidele, kus raha kantakse igakuiselt. Lepingu lõpetamisel fondiga võib perioodilise investeerimise alternatiiv olla ühisrahastusplatvorm. Kuid harides elanikke, tuletame alati meelde, et kogu raha ei tohi panna ühte korvi, tuleb investeerida erinevatesse platvormidesse ja erinevatesse finantsinstrumentidesse,“ ütleb „Profituse“ turundusjuht.
Ta rõhutab ka, et Leedus lebab pankades umbes 25 miljardit eurot elanike raha, mis „ei tööta“ või annab väga madalat intressi. „Profituse“ keskmine aastane intress on üle 10% ja investorid on seitse aastat teeninud juba peaaegu 20 miljonit eurot.
Investoriprofiil pole muutunud, aga…
V. Čijunskytė meenutab, et „Profitus“ tegevuse alguses oli esimese miljoni kogumine investoritelt väga keeruline, kuna ühisrahastus oli uus ja polnud selge, kuidas see usaldusväärselt toimib.
„Jää murdis ärinaine, kes usaldas meid ja investeeris 0,5 miljonit eurot. Teine 0,5 miljonit eurot kogusime väikeinvestoritelt, nende seas palju sõpru, sõprade sõpru, tuttavaid jne. Kuigi investoriprofiili joonistades ei ole see viimase seitsme aasta jooksul palju muutunud, on need peamiselt uudishimulikud inimesed, enamik neist on 25–45-aastased mehed, kes on investeerinud, keskmine vanus 42 aastat ja nad elavad Vilniuses,“ räägib „Profituse“ juht.
M. Grybinienė lisab, et „Profituse“ investor erineb mõnevõrra teiste platvormide investoritest. Leedu Panga andmetel on naiste osakaal kõikide platvormide investorite seas keskmiselt umbes 36%, „Profitus“ puhul on see 41–42%.
„Meil on ka 72 alaealist investorit, nende seas 11 veel aastagi täitmata, kelle kontod on loonud vanemad, kes kohe pärast lapse sündi on hakanud talle tulevikuks säästma,“ jagab statistikat „Profituse“ turundusjuht. „Samuti on meil üle 400 pensionieas investori, nende seas vanimad investorid on 96-aastased. Seega ühendab ühisrahastus väga erinevaid investoreid, sest see on mugav, lihtne ja arusaadav mitte ainult kogenud investoritele, vaid toob ka korralikku tootlust.“
V. Čijunskytė räägib, et teisest küljest on investorid ka veidi muutunud. Esimestel aastatel domineerisid investorite seas need, kes olid juba investeerimisest huvitatud või kellel oli kogemusi teiste finantsinstrumentidega.
Mis motiveerib platvormi poole pöörduma
„Teisel tegevusaastal saime huvi suurte kapitali vastu, tulid ettevõtted, kellel oli vaba kapitali, rikkad leedulased, samuti saime fondide, professionaalsete ja välisinvestorite usalduse ja raha. Praegu on meil investoreid 36 riigist, nende investeeringud moodustavad umbes 5%,“ räägib „Profitus“ direktor.
Ta toob esile, et algajatele investoritele annab kindlustunne fakt, kui nad näevad, et nende valitud projekti, kuhu nad eraldasid 100 eurot, investeeris keegi teine 0,5 miljonit eurot.
V. Čijunskytė sõnul plaanib „Profitus“ tulevikus pakkuda investoritele veel rohkem projekte, sealhulgas ka välismaal, ning kaasata teistest riikidest investoreid.
„Välisinvestorite ligimeelitamiseks peame minema nende riikide turgudele, mida ühisrahastusplatvormid ka teevad. Peame tunnistama, et Leedu või isegi kogu kolme Balti riigi turg on võrreldes teiste Euroopa riikidega väike, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa või Hispaania,“ ütleb „Profituse“ juht.
Tema sõnul seostatakse turuliidrit „Profitust“ sageli kogu ühisrahastusturu näoga ja tema otsuseid kopeeritakse.
„Seetõttu mõistame, kui vastutustundlikud peame olema, ja peame töötama läbipaistvalt,“ rõhutab „Profituse“ juht. „Ühisrahastusplatvormide paindlikkus, otsustuskiirus rahastamisel, lihtsus, madalamad tasud ja viimasel ajal ka kogu rahastamise hind, usun, julgustavad jätkuvalt inimesi oma ideede rahastamiseks meie poole pöörduma. Ühisrahastus võrreldakse juba traditsioonilise pangandusega ja tihti osutub paremaks. Ei imestaks, kui lähitulevikus ühisrahastusplatvormid Leedus liituksid ja kasvanud.“
Tõlgitud tõlkeprogrammiga
Artikli viide: https://www.vz.lt/investavimas/2025/10/02/kas-leme-kad-lietuvos-sutelktinio-finansavimo-rinka-pernai-augo-21-o-profitus-49-573755






