Järgmisel aastal oodatav pensionireform tekitab endiselt palju arutelusid. Spetsialistid rõhutavad, et muudatused toovad vältimatuid tagajärgi. Mõned väidavad, et inimesed saavad rohkem vabadust oma raha kasutamise üle otsustada, teised aga hoiatavad, et selline „vabadus“ võib tegelikult tähendada tulevikus väiksemaid pensione ja suuremat finantsriski.

Poliitikud, kes reformi välja pakkusid, rahustavad avalikkust, rõhutades suuremat otsustusvabadust kogutud raha üle, kuid majandusteadlased ei varja, et selline otsus võib tulevikus olukorda hoopis halvendada.

Nende sõnul võib osaline väljavõtmine või süsteemist täielik lahkumine lühiajaliselt küll mõne inimese igapäevaseid probleeme leevendada, kuid pikemas perspektiivis põhjustada tulevastele pensionäridele tõsiseid rahalisi raskusi.

Eksperdid juhivad üha sagedamini tähelepanu sellele, et demograafilised trendid Leedus on ühed kehvemad kogu Euroopa Liidus – töötavate inimeste arv, kes suudavad pensionäre üleval pidada, väheneb kiiresti. Seetõttu võivad praegused reformid probleemi lahendamise asemel hoopis luua veel suurema koormuse nii riigile kui ka inimestele endile.

Ebameeldivad prognoosid tulevikuks

Uudisteportaali tv3.lt saates Dienos pjūvis, mis toimus Vilniuses arutelufestivalil BŪTENT!, märkis Swedbanki peaökonomist Nerijus Mačiulis, et prognoosid näitavad murettekitavaid suundumusi ning tuleks mõelda alternatiivsetele pensioniallikatele.

„Keegi ei ütle, et Sodra sureb välja, kuid demograafilised prognoosid näitavad selgelt, et kümme aastat tagasi maksis ühe pensionäri pensioni neli töötavat inimest, samas kui isegi kõige optimistlikumad prognoosid näitavad, et paarikümne aasta pärast maksab ühe pensionäri pensioni kaks töötajat.

See on kõige halvem näitaja kogu EL-is. Selliseid trende ei saa ignoreerida ning tuleb mõista, et Sodral on üha raskem maksta piisavaid pensione. Seetõttu peame rääkima alternatiivsetest allikatest,“ selgitas majandusteadlane.

Investor ja Profituse esindaja Arnoldas Antanavičius nõustus temaga, rõhutades, et noored peaksid tegema täiendavaid investeeringuid.

„On fakt, et pension ei tohiks tulla ainult ühest allikast. Seni oli olukord üsna hea – inimesed teadsid, et nad saavad midagi Sodrast ja teise osa isiklikest investeeringutest.

Oleks veel parem, kui inimesed investeeriksid ka teistesse segmentidesse, luues täiendava passiivse sissetuleku voo. Meie, noored inimesed, kellel on aega ja võimalusi, peame ise oma tuleviku eest vastutama,“ ütles ta.

Arutelu käigus avaldas Leedu parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Algirdas Sysas arvamust, et lisaks kavandatud muudatustele tuleks kaotada ka subsiidiumid, millega inimesi teise pensionisamba kogumisele innustatakse. Sysase sõnul võiks süsteem toimida ka ilma nendeta ning see raha tuleks suunata tänaste probleemide lahendamiseks.

„Kui tänased pensionärid saaksid suuremaid pensione, poleks selliseid arutelusid. Kuid üldistest vahenditest, millega saaksime täna pensione tõsta, võtame me raha subsiidiumideks.

Kui vaatame, kes praegu kõige sagedamini vaesuspiirist allapoole jäävad – need on pensionärid. Me võiksime neile iga kuu 33 eurot juurde maksta, kuid selle asemel paneme selle raha tulevikku, teadmata, kas see üldse tulu toob,“ ütles poliitik.

Antanavičius ei nõustunud temaga ja märkis: „33 eurot, mis nüüd ära võetakse, ei lahenda tänaste pensionäride probleeme, kuid raha süsteemi jätmine lihtsustaks tulevikus riigi pensionikohustusi. Need 700 000 süsteemis osalejat saavad tulevikus ise hakkama ja riigil on üks mure vähem,“ ütles ta.

Spetsialist märkis ka, et kavandatav reform halvendab inimeste olukorda märkimisväärselt: „2–3 miljardi euro ulatuses välja võetud raha, millest suurem osa kulub tarbimiseks, tõstab hindu ja inflatsiooni ning seda tunnevad kõige enam väiksema sissetulekuga inimesed,“ rõhutas Antanavičius.

Süsteem peaks olema kohustuslik

Mačiulis rõhutas, et kui Leedu soovib järgida arenenumate riikide eeskuju, tuleks pensionikogumissüsteem muuta kohustuslikuks, et tagada tulevikus kõigile suuremad pensionid.

„Uue süsteemiga pannakse vastutus suures osas pensionäridele endile. Suurim probleem on selles, et madalama finantskirjaoskuse ja sissetulekuga inimesed mõtlevad tulevikule palju harvemini.

Seetõttu tuleb mõelda, kuidas muuta süsteem selliseks, mis tagaks tulevikus kõigile suuremad pensionid,“ rääkis ta.

Endine sotsiaalkaitse- ja tööminister Linas Kukuraitis märkis siiski, et Leedus on selliste muudatuste tegemiseks liiga palju takistusi.

„Meil puudub tahe teha seda, mida on teinud Skandinaavia ja Lääne riigid – muuta teine sammas kõigile kohustuslikuks.

See on väga vastuoluline küsimus, sest Leedus on pensionifondid eraviisilised. Kuidas saab midagi kohustuslikuks teha, kui raha läheb ainult erasektori fondidesse ja keegi teenib sellest kasumit? Pangad teenivad kasumit selle pealt, et riik muudab süsteemi kohustuslikuks,“ ütles Kukuraitis.

Tema sõnul peaks koos kohustusliku süsteemiga olema ka riiklik pensionifond. Veel üks probleem on see, et Leedu pensionifondide tootlus on väiksem kui palgakasv, samas kui paljudes teistes Euroopa riikides on fondide tootlus sageli suurem kui töötasude kasv.

Mačiulis tunnistas, et see probleem eksisteerib, kuid märkis, et palgakasv peaks lähitulevikus aeglustuma, mis võimaldaks fondidel suuremat tootlust saavutada: „Meil Leedus on olnud erakordne kümnend, mil keskmine palk kasvas igal aastal 10%. Üheski teises Euroopa Liidu riigis ei olnud sellist olukorda.

Loomulikult ei suuda pensionifondid sellises keskkonnas igal aastal 10% tootlust teenida. Kuid ma ei usu, et meil on ees veel üks selline kümnend, sest palgakasvule aitasid kaasa ka soodsad demograafilised tegurid – näiteks kasvas hõive kümne aastaga peaaegu 20%,“ rõhutas ta.

Sysas lisas, et et süsteem saaks olla kohustuslik, peaksid ka tööandjad selles osalema: „Kui tööandjad panustaksid vähemalt poole sellest, mida töötajad maksavad (8,72%) sotsiaalkindlustussüsteemi, oleks võimalik pensione märkimisväärselt tõsta – kas esimese samba kaudu või neid teise sambasse kaasates.

Sel juhul oleks süsteem jätkusuutlik ja seda saaks tõesti kohustuslikuks muuta. Ilma nende muudatusteta jääme me ainult rääkima, kuid tegelikku paranemist ei tule,“ ütles poliitik.

Mačiulis lisas, et mitmed ettevõtted Leedus juba koguvad oma töötajatele vabatahtlikult pensioni ning see trend on kasvamas: „Ei ole tõsi, et Leedu ettevõtted ei koguks oma töötajatele pensioni. Selliseid ettevõtteid on olemas ja neid tuleb üha juurde – paljud loovad vabatahtlikke ametipensionifonde,“ selgitas ta.

Mida teha kogutud rahaga?

Arutelus kerkis ka küsimus, mida peaksid tegema need inimesed, kes pole otsustanud, mida oma teise samba pensioniraha kogumisega peale hakata.

Kukuraitis märkis, et reform annab inimestele tõesti palju erinevaid võimalusi, mida teha oma rahaga teises sambas, mis oli ka valimislubadus. Seetõttu peaksid inimesed tegema otsuse, mis on nende jaoks parim.

„Kui ma tean, et saan oma rahaga midagi paremat teha kui seda fondis hoida, siis tulekski seda teha. Kui ma tean, et kusagil mujal on tootlus suurem kui fondides, tuleks seda võimalust kasutada. Kui finantsolukord on praegu halb ja on probleeme, siis loomulikult tuleks need lahendada,“ ütles ta.

Mačiulis lisas, et igal juhul on kõige tähtsam mitte investeerimist unarusse jätta: „Ma arvan, et peaaegu kõik teavad, mida nad kõige rohkem vajavad – üks vajab pesumasinat, teine autot või puhkust. Kuid kõigile neile, kes ei võta raha välja, et lahendada oma igapäevaprobleeme, isegi kui nad otsustavad mitte teises sambas koguda, on parim otsus ikkagi kusagile investeerida.

Pole oluline, kas see on kinnisvara, aktsiad või muud fondid – oluline on harjumus investeerida ja mitte elada ainult tänases päevas,“ soovitas majandusteadlane.

Antanavičius nõustus ja jagas kuldset sissetuleku jaotuse reeglit: „Kuldreegel on järgmine: 50% sissetulekust peaks minema igapäevasteks kuludeks, 30% elukvaliteedi parandamiseks ja 20% säästmiseks ja investeerimiseks.

Ma arvan, et 3%, mis läheb pensionifondi, on vaid väike osa sellest, mis peaks minema säästmiseks ja investeerimiseks – see peaks olema vähemalt 10%.

Isiklikult investeerin ma mitmesse erinevasse suunda, millel on erinev riskitase – alates madalaimast kuni kõrgeni. Pensionisammas on garanteeritud variant, millele riik lisab oma panuse,“ ütles ta.

Sysas märkis lõpuks, et kuigi säästmine on oluline, ei tohi unustada ka tänaseid probleeme: „Meie vanavanemad ja vanemad said hakkama ka ilma pensionisammasteta. Sündimus oli kõrge, sissetulekud madalad, kuid nad suutsid ikkagi säästa. Ma saan aru, et tänapäeval ei ole enam moes raha sokki peita, vaid parem on seda kuskile investeerida.

Kuid ma olen optimistlik – Leedu kodanikud on targad, nad teavad, kuidas säästa, kus säästa ja kuidas ellu jääda. Igaüks peab ise otsustama, mida oma rahaga teha – selleks on loodud võimalused. Säästa on vaja, kuid samal ajal tuleb tegeleda ka tänaste probleemidega,“ rõhutas poliitik.

Artikli link: https://www.tv3.lt/naujiena/verslas/atsake-ka-daryti-su-sukauptais-pensiju-pinigais-daugelis-apie-tai-nepagalvoja-n1452509

*Tõlgitud tõlkijat kasutades