2026-11-06 12:00:00
FINANTSEERIMINE
Raha on olemas, kuid seda tuleb osata kaasata: mida saab Läti Leedult õppida?
Lätis räägime sageli rahastuse puudusest ja pankade ettevaatlikkusest laenuandmisel. Kuid kas probleem on alati raha kättesaamatus? Võimalik, et sama oluline küsimus on see, kui laialdaselt hindavad ettevõtjad erinevaid kapitali kaasamise võimalusi.
Kui Lätis peetakse pangalaenu endiselt sageli peamiseks rahastamislahenduseks, siis Leedus kasutavad kinnisvaraarendajad üha aktiivsemalt ka ühisrahastusplatvorme. Pealegi ei ole need enam pelgalt varuvariant juhuks, kui pank keeldub laenu andmast, vaid osa ettevõtete pikaajalisest rahastamisstrateegiast.
Leedu näide näitab, kui olulist rolli võib see rahastamismudel majanduses mängida. Ligikaudu 280 miljoni euro suuruse kaasatud rahastusega tõusis Leedu juba 2024. aastal Euroopa ühisrahastusturul viiendale kohale. 2025. aastal kaasati Leedus ühisrahastusplatvormide vahendusel aga juba 380 miljonit eurot ning 2026. aastal võib see maht ulatuda koguni 450 miljoni euroni. Samal ajal ei ole Lätis selle rahastamisinstrumendi potentsiaali veel täielikult ära kasutatud.
Rahastuse kaasamisel ei ole oluline üksnes intressimäär
Kujutleme kinnisvaraarendajat, kes on leidnud uue elamuprojekti jaoks sobiva krundi. Selle võimaluse ärakasutamiseks on rahastust vaja suhteliselt kiiresti. Pangalaenu taotluse menetlemine, dokumentide ettevalmistamine ja kooskõlastamine võib aga võtta mitu kuud. Selle aja jooksul võib krundi soetada mõni teine investor või võivad projekti kulud muutuda.
Ilmekas näide sellest, kui aktiivselt tunnevad investorid huvi perspektiivikate Riia alade vastu, on hiljutine tehing „Skonto“ staadioniga. Samal ajal kui Lätis alles arutati võimalust rajada sinna rahvuslik jalgpallistaadion, leppis Eesti arendaja „Invego“ kokku kinnisvara omandamises, kavatsedes ala tulevikus ümber kujundada uueks linnakvartaliks. Sellised näited tuletavad meelde, et kinnisvaraturul ei ole oluline üksnes hea idee, vaid ka suutlikkus teha õigel ajal otsus ja tagada vajalik kapital.
Just sellistes olukordades võib ühisrahastus pakkuda olulisi eeliseid. See võimaldab arendajatel teatud juhtudel vajalikku kapitali kiiremini kaasata ja rahastamisgraafikut paindlikumalt projekti arenguga kohandada.
Näiteks kortermaja ehitamisel ei ole kogu projekti elluviimiseks vajalikku raha tarvis korraga. Esialgu on vahendeid vaja maa soetamiseks ja projekteerimiseks, hiljem – ehituseks ja viimistluseks. Ühisrahastusplatvormid võimaldavad kaasata kapitali mitmes etapis vastavalt tegelikele vajadustele. See tähendab, et arendaja ei pea maksma intressi kogu projekti eelarvelt juba esimesest päevast alates.
Leedus hindavad neid eeliseid ka suured ja kogenud kinnisvaraarendajad, kellel on juurdepääs traditsioonilisele pangarahastusele. Nad kaaluvad üha sagedamini mitut kapitaliallikat juba projekti planeerimise alguses. Oluline ei ole üksnes madalaim intressimäär, vaid ka rahastuse kogukulu, selle kättesaadavuse kiirus ja paindlikkus.
Muutuvad ka investorid – platvormidele jõuab suurem kapital
Selleks et ettevõtted saaksid rahastust kaasata, on vaja investoreid, kes on valmis oma vahendeid investeerima. Ka selles osas on ühisrahastusturul näha olulisi muutusi.
Veel hiljuti seostati neid platvorme peamiselt eraisikutega, kes investeerivad mõnisada või mõni tuhat eurot. Nüüd näitavad üha suuremat huvi ka jõukad investorid ja ettevõtted, kes otsivad võimalusi vaba kapitali tõhusamaks kasutamiseks.
Seda kinnitavad „Profituse“ andmed. Aastaga on eraisikute – VIP-investorite – kapital platvormil kasvanud 7,1 miljonilt 25,9 miljoni euroni ehk enam kui kolm korda. Ettevõtete investeeritud kapital on aga suurenenud peaaegu seitse korda – 2,3 miljonilt 15,6 miljoni euroni.
Näiteks võib vabade vahenditega ettevõte otsustada neid mitte hoida üksnes pangakontol või hoiusel, vaid investeerida osa neist mitmesse kinnisvaraprojekti. See võimaldab investeerimisportfelli hajutada ja potentsiaalselt teenida lisatulu, võttes samal ajal ka suurema riski kui traditsiooniliste pangahoiuste puhul.
Suurte investorite jaoks ei ole oluline üksnes konkreetse projekti pakutav tootlus, vaid ka investeeringu tähtaeg, tagatis, projektide kvaliteet ja võimalus prognoosida tulevast rahavoogu. Need nõuded ajendavad arenema ka ühisrahastusplatvorme endid.
Miks see Leedus õnnestub, kuid Läti jääb veel maha?
Üks olulisemaid erinevusi kahe riigi vahel on suhtumine rahastuse kaasamisse. Leedus hindavad kinnisvaraarendajad üha sagedamini juba projekti alguses, kuidas kombineerida pangalaene, ühisrahastust ja muid kapitaliallikaid. Rahastuse kaasamise kiirus ja paindlikkus on eriti olulised kinnisvaraarendajatele, kes soovivad ära kasutada kasvava turu pakutavaid võimalusi. Lätis otsitakse alternatiivseid lahendusi sageli alles siis, kui pangarahastust ei õnnestu saada või selle tingimused ei sobi.
Minu arvates tuleb sellist lähenemist aga muuta. Kui ettevõte hakkab muid rahastusallikaid otsima alles pärast mitu kuud kestnud läbirääkimisi pangaga, on ta juba kaotanud aega ja investeerimisvõimalusi.
Erinevused on näha ka kinnisvaraturul. Leedus on eluasemehinnad ja tehinguaktiivsus viimastel aastatel kasvanud märksa kiiremini kui Lätis. Üks põhjustest on kapitali sissevool, turuosaliste aktiivsem lähenemine rahastuse kaasamisele ja suurem valmisolek riske võtta.
Läti turul on eeldused edasiseks kasvuks – suhteliselt taskukohased kinnisvarahinnad, kasvav laenuaktiivsus ja välisinvestorite huvi. Selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on aga vaja mitte ainult kapitali, vaid ka valmisolekut kasutada erinevaid rahastamisinstrumente, mis võimaldavad õigeaegselt otsuseid langetada ja operatiivselt tegutseda.
Leedu kogemus näitab, et ühisrahastusest võib saada oluline kinnisvaraturu arendamise instrument. Läti ei pea tingimata kordama oma lõunanaabri kogemust, kuid tasub üle võtta üks oluline põhimõte – rahastamisalternatiive tuleb hinnata juba projekti planeerimise alguses, mitte alles siis, kui pank ütleb „ei“.
Artikli link siin.






