Elanikud, kes otsustasid teise pensionisamba kogumisest lahkuda, on juba kätte saanud oma kogutud vahendid. Kuid koos kontodele jõudnud rahaga hakkab üha selgemalt ilmnema ka selle otsuse teine pool – raha väljavõtmine oli paljudele selge, kuid küsimus, kuidas neid vahendeid edaspidi hallata ja tööle panna, ei ole alati lõpuni läbi mõeldud.

Ühisrahastusplatvormi „Profitus“ investorisuhete ja projektikvaliteedi juhi Justas Paliukėnase sõnul näitavad seda juba viimaste päevade trendid – selgub, kuidas inimesed käituvad pärast teise pensionisamba vahendite väljavõtmist. Avalikus ruumis jagavad inimesed aktiivselt mitte ainult seda, kui suuri summasid nad pensionifondidest said, vaid arutavad ka, kuidas seda raha kasutada – alates igapäevastest ostudest kuni suuremate kulutuste või investeeringuteni. Samal ajal märgivad mõned ettevõtted, näiteks reisikorraldajad või kodutehnika müüjad, klientide aktiivsuse kasvu.

J. Paliukėnase sõnul annavad need trendid üsna selge pildi inimeste finantskäitumise suunast.

„See etapp näitab sageli mitte ainult emotsionaalset reaktsiooni, vaid ka seda, kas eelnevalt oli määratletud, millist rolli see raha peaks mängima. Näeme, et inimesed reageerivad saadud vahenditele aktiivselt: jagavad seda avalikult, kaaluvad erinevaid kasutusvõimalusi ning mõnel juhul on juba näha ka tarbimise kasvu. See on loomulik reaktsioon, kuid toob esile ka teise poole – osa inimesi ootas seda raha, kuid ei olnud lõpuni läbi mõelnud, kuidas nad seda haldavad. Sellistes olukordades tehakse otsuseid sageli impulsiivselt, mis finantsvaldkonnas on harva kasulik,“ ütleb J. Paliukėnas.

Eksperdi sõnul on praegune muutus Leedus sisuliselt muutnud investeerimise loogika alust – paljudele inimestele on see esimene kord, kui nad peavad ise otsustama, kuidas oma kogutud kapitali hallata. Seni toiminud passiivne kogumissüsteem annab teed aktiivsetele otsustele, mistõttu kerkivad loomulikult esile ebakindlus ja impulsiivsus. Sarnaseid olukordi on täheldatud ka teistes riikides.

„Sarnast pööret nähti ka Eestis, kus pärast seda, kui inimestele anti võimalus pensioniraha välja võtta, kasutati märkimisväärne osa sellest tarbimiseks või see jäi investeerimata. See kinnitab üldist põhimõtet – ilma selge suunata ei loo kapital tavaliselt pikaajalist väärtust. Seni toimis pensionikogumine Leedus paljude jaoks passiivse süsteemina, mis ei nõudnud aktiivseid otsuseid. Kui tekkis võimalus raha välja võtta, muutus olukord põhimõtteliselt – vastutus kapitali juhtimise eest läheb üle inimesele endale. Kui selle otsusega ei kaasne selget strateegiat, siis vahendid kas kulutatakse või jäävad kasutamata ning nende potentsiaal tootlust teenida kaob,“ selgitab ta.

Oluline on muuta suhtumist

J. Paliukėnase sõnul on oluline muuta arusaama sellest, mida teha väljavõetud rahaga – seda ei tohiks käsitleda lisarahana, vaid juba kogutud kapitali osana. Just see vaatenurk määrab sageli, kas otsused on suunatud lühiajalisele tulemusele või pikaajalisele finantskasule.

„Oluline on mõista, et enamiku inimeste väljavõetud summad ei ole iseenesest sellised, mis muudaksid täna oluliselt nende finantsolukorda, kuid need võivad saada oluliseks aluseks pikaajalisele kapitali kasvule, kui neid õigesti kasutada. Siin ei ole kõige tähtsam summa ise, vaid see, kuidas seda kasutatakse,“ ütleb ta.

Selle potentsiaali kasutamiseks on J. Paliukėnase sõnul oluline järgida investeerimisel mõningaid põhiprintsiipe – järjepidevust ja kapitali hajutamist.

„Investeerimistulemust ei määra üksikud otsused, vaid järjepidev protsess – väärtus luuakse aja jooksul, mitte ühekordsete tegevustega. Oluline on ka kapitali jaotus – investeerides erinevatesse projektidesse, varaklassidesse või piirkondadesse, saab riski vähendada ja tagada stabiilsema tootluse, eriti tänases olukorras, kus turul on palju pakkumisi, mis lubavad ebaproportsionaalselt kõrget tootlust.

Praktikas tähendab see vajadust jaotada kapitali ja investeerida seda järjepidevalt. Selliseid võimalusi pakuvad tänapäeval erinevad investeerimislahendused – näiteks platvormidel nagu „Profitus“ saavad investorid jagada vahendeid erinevate projektide ja turgude vahel, investeerida kinnisvaraga tagatud ärilaenudesse ning kujundada tasakaalustatud portfelli. See võimaldab mitte ainult investeeringuid hajutada, vaid annab ka selgema varalise aluse ja suurema kontrollitunde investeerimisel,“ selgitab J. Paliukėnas.

Ta lisab, et investeerimise alustamisel on lisaks järjepidevale strateegiale oluline ka see, et valitud investeerimisviis oleks selgelt arusaadav ja praktikas kergesti rakendatav.

„Mõnele inimesele on see esimene reaalne otsus, kus tuleb ise oma kogutud kapitali hallata, seega võivad liiga keerulised või raskesti mõistetavad mudelid saada takistuseks järjepidevale investeerimisele. Sellistel juhtudel peab investeerimisprotsess olema selge ja lihtsalt hallatav – ainult siis muutub see reaalselt rakendatavaks,“ ütleb „Profitus“ investorisuhete ja projektikvaliteedi juht.

Allikas: https://www.delfi.lt/verslo-poziuris/verslas-pranesa/saskaitas-pasieke-pensiju-pinigai-kaip-juos-idarbinti-kad-nebutu-pravalgyti-120240812