Veel mõned aastad tagasi peeti tehisintellekti (TI) turunduses abivahendiks, millega sai kiiremini raporteid või tekste koostada. Täna saab sellest kampaaniate mootor – see suudab juhtida mitmemiljonilisi eelarveid, prognoosida tarbijakäitumist ja teha otsuseid isegi kiiremini kui inimene. Prognooside järgi juhib TI aastaks 2030 enam kui pooli maailma reklaamikampaaniaid. Eksperdid jagavad, kuidas muutuseks valmistuda ja milliseid samme turundustiimid peaksid astuma, seisab teates.

Andmeuputus muutub koormaks

Viimase kümnendi jooksul on turundusosakondadel olnud võimalik koguda tohutul hulgal andmeid. Iga kampaania tekitab sadu mõõdikuid, sotsiaalvõrgustikud edastavad miljoneid signaale ja müügisüsteemid salvestavad klientide käitumist. Ent „McKinsey“ ja „Gartneri“ uuringud näitavad, et paljudele ettevõtetele muutub see info eelisest koormaks.

„Turundajad töötavad täna andmemahtudega, mida kümme aastat tagasi poleks osatud ette kujutada. Paraku jääb suur osa neist andmetest kasutamata. Uuringud näitavad, et üle poole juhtidest pole rahul analüütikasse tehtud investeeringute tasuvusega; mõnede hinnangute järgi kaob isegi viiendik eelarvest, sest andmed ei anna selgeid järeldusi. Seetõttu pöörduvad üha enam organisatsioone TI poole, mis suudab mitte ainult tohutuid infovooge töödelda, vaid muuta need stsenaariumiteks, mis kiirendavad otsustamist. Isegi suurimatel tiimidel on raske hoida otsustamise tempot,“ ütleb Agenica juht Tomas Vasiliauskas.

Küsimusele, kas TI võib turundajad välja tõrjuda, vastab ta rahustavalt: mitte tehnoloogia, vaid oskus seda kasutada otsustab, kes jääb konkurentsivõimeliseks. „TI ei asenda inimest – see muudab tööloogikat. Rolli säilitavad need, kes suudavad selle uue loogika omaks võtta ja rakendada,“ märgib Vasiliauskas.

Seda kinnitab ka akadeemiline teadustöö. 2025. aastal näitas MITi teadlaste Ju ja Arali eksperiment, et meeskonnad, kus inimesed töötasid koos TI-agentidega, saavutasid paremaid tulemusi. TI võttis üle korduvad ülesanded ja inimesed said pühendada 23% rohkem aega loovusele. Lisaks kasvas meeskonna suhtlusintensiivsus koguni 137%. „Teisisõnu, suurim väärtus tekib siis, kui TI ei asenda inimest, vaid täiendab tema tugevusi,“ ütleb ekspert.

Muutunud igapäev on juba näha

Teadlaste ja ekspertide kirjeldatud koostöö inimes(t)e ja TI vahel muutub ka Eestis ja Leedus juba reaalsuseks. Osa ettevõtteid kasutab TI-tööriistu, mis suudavad täita osa turundaja ülesannetest – alates konkurentide tegevuse seirest kuni andmepõhiste otsussoovitusteni. Profituse turundusjuhi Miglė Grybinienė sõnul ei piirdu muutused tehnoloogiaga – need muudavad ka meeskondade tööviisi.

„Turundusühiskonnas räägitakse praegu palju TI-st ja sellest, kuidas seda päristöösse tuua. Viimase aasta jooksul näeme, et tiimid kasutavad seda üha enam väga konkreetsete ülesannete jaoks – andmeanalüüsist ja konkurentide monitooringust kuni sisuülevaatuse ja isegi kampaaniatestideni. See ei ole pelgalt tehnoloogiline muutus, vaid kogu tööloogika pööre. Varem tehti palju otsuseid kõhutunde järgi; nüüd saame seda tunnet reaalsete andmetega põhjendada. Otsused sünnivad kiiremini, vähemat aega kulub vaidlustele, rohkem analüüsile ja loovusele,“ räägib Grybinienė.

Sujuva TI-integratsiooni nimel korraldab tiim arutelusid, kus jagatakse kogemusi TI igapäevase rakendamise kohta. „Tahame, et sellest saaks harjumuspärane tööriist, kuid samas hoida kriitilist mõtlemist ja arendada pidevalt olulisi oskusi,“ rõhutab ta.

Vasiliauskase sõnul näitavad need muutused turu küpsemist. TI rakendamine liigub katsetamisest küpsema etapini – tehnoloogilistelt proovimistelt läbimõeldud integreerimiseni.

„Näeme esimesi märke, et ettevõtted ei tee üksnes katseid, vaid otsivad lahendusi, mis suudavad iseseisvalt andmeid töödelda ja järeldusi luua. Üheks näiteks on virtuaalne turundustöötaja Agenica AI, kes kogub ja analüüsib konkurentide tegevusi, jälgib valdkonna signaale ning aitab meeskondadel igapäevaseid otsuseid teha. Sisuliselt on see nagu ChatGPT, kuid turunduskeskkonna jaoks kohandatud: ta tunneb lisaks sinu brändile ka kõik digitaalses ruumis tegutsevad konkurendid. Sellised algatused näitavad, et innovatsioon sünnib siin kohapeal, mitte üksnes ei impordita. Oluline ei ole pelgalt tööriist, vaid mõtteviis: kui turg hakkab globaalsetele muutustele ise vastuseid looma, muutub ta konkurentsivõimelisemaks,“ ütleb ta.

Kolm olulist sammu

Selleks et TI saaks meeskonna tõeliseks ja kestlikuks osaks – mitte lühiajaliseks eksperimendiks –, on vaja selget integreerimisstrateegiat. Vasiliauskase sõnul eeldab see lisaks tehnilistele lahendustele muutusi mõtteviisis ja töökultuuris.

Esiteks tasub investeerida inimese ja TI koostöösse, mitte ainult tehnoloogiasse. Ettevõtted, mis näevad TI-d eraldiseisva süsteemina, pettuvad sageli. Tulu toob mitte algoritmide paigaldamine, vaid nende põimimine meeskonnatöösse nii, et TI oleks abimees igapäevaotsustes. Selleks on vaja lisaks tööriistadele ka koolitusi, kuidas saadud teadmisi tõhusalt rakendada.

Teiseks alustada valdkondadest, kus infohulk kasvab kõige kiiremini – enamasti konkurentsianalüüs ja turutrendide jälgimine. Nendes valdkondades muutub TI võime andmevooge automaatselt töödelda tõeliseks abiks: see aitab kiiresti tuua esile olulise ja muuta selle konkreetseteks järgmiseks sammudeks.

Kolmandaks loobuda arusaamast, et andmed iseenesest loovad väärtust. Tähtis pole omada võimalikult palju infot, vaid oskus see otsusteks vormida. Siin annab TI eelise, sest aitab näha mitte ainult seda, mis praegu toimub, vaid ka võimalikke järgmisi stsenaariume. Organisatsioonid, kes õpivad sellise prognoositava vaatega töötama, muutuvad ajapikku kiiremaks ja konkurentsivõimelisemaks ning on paremini valmis tuleviku väljakutseteks,” ütleb ta.

Täispikka artiklit lugege siit: https://www.tv3.lt/naujiena/verslas/per-kelerius-metus-siu-specialistu-kasdienybe-pasikeis-is-esmes-ivardijo-zingsnius-kaip-tam-pasiruosti-n1461279