Mine tagasi

Profitus news Leedu on ühisrahastuse turuliider: milline tulevik ootab kinnisvarasse investeerijaid?

2025-09-09 06:30:00

INVESTEERIMINE

Leedu on ühisrahastuse turuliider: milline tulevik ootab kinnisvarasse investeerijaid?

Leedu on Balti riikide seas juhtiv ühisrahastuse turul, samuti kinnisvarasse (KV) investeerimisel. KV turu aktiivsus on ekspertide hinnangul juba jõudnud 2021. aasta tasemele. Millised on KV turu väljavaated, ohud, võimalused ja kuidas see mõjutab investorite käitumist?

Arnoldas Antanavičius, kes omab 18-aastast kogemust KV turul ning on ühisrahastuse platvormi „Profitus“ äriarenduse juht Läti ja Eesti turgudel, ütleb, et tundes hästi Leedu KV turgu, näeb ta seda nüüd palju laiemalt, kui on süvenenud ka teiste Balti riikide KV turgu. Tema arvates on Leedu KV turg naasnud 2021. aasta aktiivsuse tasemele: „See ei ole hindade, vaid aktiivsuse kasvu periood, kus meeleolu on üsna hea.“ Sarnaseid trende jälgib ta ka Lätis ja Eestis, kuigi Leedu juhib investeeringute poolest.

„Peamine aktiivsuse põhjus kõigis kolmes Balti riigis on muutunud finantseerimiskeskkond, kuna EURIBOR on hakanud langema ja raha muutunud odavamaks. Kinnisvarasse investeerimise liidriks jääb Leedu, sest pikaajaline liider Eesti on viimase kolme aasta jooksul pidanud taluma tõsiseid majanduslikke väljakutseid,“ ütleb A. Antanavičius.


Lätis odavam, aga Leedu atraktiivsem
Viktorija Čijunskytė, „Profitus“ direktor, räägib, mis soodustab Leedus KV turu kasvu, viidates esmalt tarbijate ootuste indeksi näitajale, mis on Leedus palju kõrgem kui teistes Balti riikides. KV ostmist on tema sõnul soodustanud languses pangalaenude intressid.

„Võrreldes eelmise aastaga on sellel aastal väljastatud laene koguni 50% rohkem ning uute ehitusprojektide tehingute arv, näiteks Vilniuses, on peaaegu kahekordistunud. Kui 2024. aastal toimus Vilniuses kuus keskmiselt umbes 250 uue ehituse broneeringut, siis nüüd on neid umbes 520,“ arvutab „Profitus“ direktor.

Tema sõnul on selle kasvu toetuseks ka Vilniuse ja Kaunase elanikkonna kasv ning palkade kiirem kasv hindadest. Statistika näitab, et Vilniuses ja Kaunases on KV hinnad kasvanud umbes 10–12%, kuid palgad isegi rohkem.

„Töötades kõigis kolmes Balti riigis näeme, et viimastel aastatel on meie käive Eestis olnud väiksem, majandusmeeleolu kurvem, investeerimise stabiilsus nõrgem, kapital on riigist lahkunud,“ räägib „Profitus“ direktor naaberriikide KV turgudest. „Läti on huvitav fenomen. KV hinnad on pool väiksemad kui Leedus, kuid turiste ja nende raha saavad nad sama palju kui Leedu. Seega, investeerimisvaates, saab Lätis teenida topelt rohkem kui Leedus. Seda kasutavad ära kinnisvaraarendajad Leedust, Eestist ja Skandinaavia riikidest.“

A. Antanavičius toob esile, et kuigi Lätis tundub kinnisvarasse, eriti lühiajalisse üürisse, investeerimine tulusam, saab Leedu oluliselt rohkem investeeringuid, sest „meie turg on tõenäoliselt prognoositavam, paremini tuntud, omab suuremat potentsiaali ja selgemat nägemust, miks hinnad võivad tõusta.“ Tema sõnul puudub usaldus, et Riias võiks kapitali väärtus kasvada. Üldiselt mõjutab Balti riikide KV turgu geopoliitiline olukord, mis tekitab teatavat ebakindlust.


Alternatiiv kulutamisele – investeerimine
„Alates 2007–2008. aastast, kui algas ülemaailmne majanduskriis, oli peaaegu igal aastal üks või mitu sündmust, näiteks BREXIT või ebaseaduslikud migrandid, mis pidid võimendama KV kriisi. Praegu räägitakse, et selle võivad põhjustada Venemaa sõjaväeõppused „Zapad“ piiri taga. Ma kaldun arvama, et see on liialdatud,“ ütleb „Profitus“ äriarenduse juht Läti ja Eesti turgudel. Tema sõnul mõjutab KV soetamist rohkem kasvav inflatsioon ja kinnisvara kallinemine, kuna vajalik on suurem algkapital.

V. Čijunskytė toob esile, et viimase 12 kuu jooksul on Leedus KV hinnad kasvanud umbes 10%. Selle põhjuseks võib olla ka väike pakkumine, bürokraatlikud takistused ehituslubade saamisel või nende pikk saamise aeg.

„Huvi pakub, kuidas mõjutab inflatsioon ja KV nõudlus järgmisel aastal, kui toimub pensionireform ja inimestel tekib võimalus võtta osa pensionifondides kogutud rahast. Pärast sarnast reformi Eestis nägime, et suur osa rahast kulutati pesumasinatele, reisidele, telefonidele jms,“ räägib „Profitus“ juht. „Tahaks väga, et Leedu ühiskond huvituks rohkem investeerimisest ja ei raiskaks raha. Arvame, et umbes pool inimestest, kes raha võtavad, kulutavad selle tarbimisele, aga teine osa investeerib sellistesse platvormidesse nagu meie, kus saab investeerida väikeste summadega ja tagada rahavoogude tulevikus.“

Kinnisvarasse investeerimine – alates 100 eurost
„Profitus“ äriarenduse juht Läti ja Eesti turgudel arvutab, et enamus pensionifondidest võtab välja väikeseid summasid, mõni tuhat eurot. Sellise rahaga ei saa otseselt kinnisvara osta, kuid piisab, et investeerida platvormide kaudu nagu „Profitus“, kus investeering algab 100 eurost. Majandusteadlased arvutavad, et kokku võib pensionifondidest välja võtta umbes 2–3 miljardit eurot, millest osa, A. Antanavičiause veendumusel, „läheb tõsistesse investeerimisprojektidesse“.

„On meeldiv näha, et Leedu ühiskond muutub järjest finantskirjaoskavamaks. Näiteks renditav KV Vilniuses annab umbes 5–7% tulu ja vara väärtuse kasv veel umbes 3%. Investeerides maailma aktsiaindeksisse, on keskmine aastane tootlus 20 aasta jooksul umbes 10,5%. Seetõttu ei pane investorid kõike 'tellistesse', vaid kasutavad uusimaid tehnoloogiaid ja võimalusi, avastades ka teisi finantsinstrumente: fonde, ühislaenu või ühisrahastuse platvorme, muid võlainstrumente. Suurema rahaga inimesed avastavad järjest enam diversifikatsiooni ja ei soovi kõiki raha investeerida ühte objekti,“ rõhutab „Profitus“ direktor. „Lisaks teavad oma kinnisvara üürijad, kui palju aega tuleb selle hooldusele, remondile ja üürnike otsimisele kulutada.“


Leedu – Euroopa juhtide seas
„Ühisrahastust ja teisi pankadele alternatiivseid rahastamisallikaid võib nimetada majanduse kiirendajaks, sest need täidavad niši, kui pangad peavad olema oma kriteeriumide ja nõuete tõttu ettevaatlikumad,“ ütleb „Profitus“ direktor. „Teiselt poolt koondub kapital suurte kinnisvaraarendajate kätte, väiksematel on turule sisenemine järjest raskem. Suured saavad laenu nii pangast, võlakirjade emissioonist kui ka ühisrahastuse platvormidelt ja fondidelt, sest ühelt rahastajalt laenamine võib olla keeruline.“

A. Antanavičius toob esile, et ühisrahastuse platvormide kaudu investeerivad peamiselt kohalikud elanikud ja kohalik äri. Seetõttu jääb finantstulu riiki, soodustades kohaliku majanduse kasvu. Lisaks on uued finantseerimisvõimalused sundinud ka pankasid käituma teisiti – nad ei saa lihtsalt rahavooge sulgeda ja turgu ning KV arengut peatada „nagu enne ühisrahastuse platvormide tekkimist“. Tema sõnul on Leedu ühisrahastuse valdkonnas võrreldes teiste Euroopa riikidega oluliselt arenenud ja paljudes valdkondades isegi juhtiv. Näiteks „Profitus“ rahastab Leedus projekte kuni 5 miljonit eurot, Lätis sarnane platvorm kuni 1 miljonit eurot, Eestis 2–3 miljonit eurot. See toob kaasa ka suurema investorite arvu Leedus.

„Leedu on Euroopa kolmas ühisrahastuse platvormide litsentside arvu poolest. 98 litsentsist, mis on antud käesoleva aasta seisuga, 14 on Leedus, ja tehingute arvu poolest oleme liidrid,“ rõhutab „Profitus“ juht.


Diversifikatsiooniks valitakse ka välismaad
Eelmisel aastal rahastati Leedus ühisrahastuse platvormide kaudu projekte 278 miljoni euro eest, millest 80% olid KV rahastavad platvormid.

„Kogu maailmas on KV suurim vara klass, kuhu saab investeerida. Kui vaadata viimase 20 aasta KV fondide tootlust, on keskmine aastane tootlus 10,5%,“ räägib V. Čijunskytė. „Lisaks on Leedus kinnisvarahõng – umbes 80% elanikkonnast omab kinnisvara, samas kui Saksamaal ja Prantsusmaal umbes 50%. Pealegi ei tunne kasvav põlvkond enam nii suurt vajadust asjade, sealhulgas KV järele.“

„Profitus“ juht toob ka välja, et arendajaid meelitab KV, kuna see annab suure tootluse, isegi kuni 30%. Ta räägib ka, et investeeringute diversifitseerimisel, kui saab investeerida sadu tuhandeid või miljoneid, ostetakse KV Hispaanias või Dubais, kuid seal on kinnisvara ülalpidamine kallis ja investeeringu tootlust ei pruugi üldse olla.

„Osa meie riigi elanikkonnast, eriti Põhja- ja Loode-Leedust, ostab kinnisvara Lätis. Jūrmalas võib see olla isegi kaks korda odavam kui Palangas ning läheduses on pealinn ja lennujaam. Liepājas, mis ei ole Palangast väga kaugel, on hinnad samuti märkimisväärselt madalamad,“ ütleb A. Antanavičius.


Tulevik – hinnatõus
Eksperdid usuvad, et sel aastal vähendatakse intressimäärasid veelgi, mis suurendab inflatsiooni. Sellisel juhul hinnatakse KV-d inflatsiooni eest kaitseks, mis suurendab nõudlust ja seega ka hindu.

„Hinda tõstab ka see, et üha rohkem kortereid müüakse mitte osalise viimistluse või ilma selleta, vaid täielikult viimistletuna, võib-olla isegi osade mööbliesemetega. Inimesed on järjest hõivatumad ja neil pole aega remontimiseks – nad soovivad muretut kodu. KV arendajad näevad, et viimistlemata elamud muutuvad üha vähem populaarseks, samas kui need, kuhu saab kolida ja elada, muutuvad aina nõutumaks. Lisaks saavad ostjad täielikult viimistletud elamute eest laenu kogu väärtusele,“ ütleb „Profitus“ juht. „Samuti suureneb ostetava elamu pind ja ruutmeetri hind. Kapitali koondudes suurte mängijate kätte väheneb aktiivsus või väiksemad arendajad võivad turult lahkuda. Suurem hulk institutsionaalseid üürnikke tähendab, et inimesed saavad sellistesse projektidesse investeerida, samas saavad üürnikud kvaliteetsema teenuse. Kuna kogu maailm liigub jätkusuutlikkuse suunas, saavad odavamat rahastust need, kes ehitavad 'rohelist' elamut.“

Rääkides ühisrahastuse turu tulevikust, ütleb V. Čijunskytė, et turg küpseb, puhastub ja muutub läbipaistvamaks, selle kvaliteet paraneb ja intressid vähenevad. Regulatsioonide muutumisel tulevad Leetu juba selle turu rahvusvahelised mängijad. Ta usub, et turuosalisi ootab konsolideerumine.


Tõlgitud tõlkija abil


Artikli link: https://manopinigai.vz.lt/investavimas/lietuva-lyder-sutelktinio-finansavimo-rinkose-o-kokia-ateitis-laukia-investuojanci-nt/

background