Septembris toob lapsed kooli tagasi ja koos nendega kerkivad taas arutelud selle üle, milliseid oskusi tänapäeva noored kõige rohkem vajavad

Lisaks võõrkeeltele, matemaatikale või informaatikale mainitakse üha sagedamini ka rahandusalast kirjaoskust. Kuigi see teema muutub sama oluliseks kui teised põhiained, saab see Leedus endiselt liiga vähe tähelepanu.

Statistika peegeldab seda selgelt. Hoolimata kasvavast avalikust arutelust rahandusalase kirjaoskuse tähtsuse üle, näitas Leedu Panga 2023. aasta uuring paradoksi: leedulaste finantsteadmised pole paranenud, vaid hoopis halvenenud – 62 punktist 2015. aastal 56 punktini nüüd. Rahvusvaheline keskmine on 60 punkti, mis tähendab, et Leedu jääb maha mitte ainult liidritest, vaid ka üldisest ülemaailmsest trendist.

Veelgi murettekitavamad on noorte tulemused. OECD PISA uuring näitab, et umbes 14% Leedu 15-aastastest ei ületa endiselt rahandusalase kirjaoskuse põhitase. Teisisõnu – nad tunnevad küll finantstermineid, kuid ei oska neid päriselus rakendada. Eksperdid hoiatavad, et kui neid lünki ei täideta, alustavad paljud noored iseseisvat elu ilma põhiteadmisteta rahast. Kuidas sellist olukorda vältida?

Õpitakse liiga hilja

Haridusekspert Jovita Ponomariovienė sõnul pole vaja kaugele otsida põhjuseid, miks leedulased rahandusalase kirjaoskuse vallas häid tulemusi ei saavuta. Kuigi viimase kümnendi jooksul on see teema koolides rohkem tähelepanu saanud, jääb seda siiski väheks.

„See teema on küll õppekavadesse lisatud, kuid ilmub enamasti ainult üksikute lõikude või tundide kaupa – ühiskonnaõpetuse, matemaatika või majanduse ja ettevõtluse tundides. Puudub järjepidev ja praktiline lähenemine, mis seoks teadmised päris eluga. Lapsed peavad nägema, et raha ja rahandus on osa igapäevaelust – näiteks klassi eelarvet planeerides, reisi kulusid arvutades või vastutustundliku tarbimise üle arutledes. Palju sõltub ka õpetajate algatusest, mistõttu on oluline, et rahandusalane kirjaoskus ei oleks kõrvaline teema, vaid lahutamatu osa haridusest,“ rõhutab Ponomariovienė.

Ta märgib, et nii koolis kui kodus hakatakse rahast rääkima sageli liiga hilja. Kümnendas klassis, kui hakatakse õpetama majandust ja ettevõtlust, on enamikul lastel rahaharjumused juba välja kujunenud.

„Õpetamine peab olema järk-järguline – lapsepõlves tuleks alustada vastutustundliku tarbimise ja säästmisega, teismeeas juba eelarve planeerimisega. Alles siis saab rääkida investeerimisest. Kui laps ei oska kulusid planeerida, tundub investeerimine talle ebareaalne mõiste. Lisaks peab rahandusalase hariduse sisu olema praktiliselt rakendatav – see on kõige olulisem reegel. Kui finantsteadmised ei ole seotud päriseluga, tunduvad need lastele liiga abstraktsed,“ ütleb ekspert.

Õpilased võtavad ise initsiatiivi

Ka õpilased ise märkavad rahandusalase hariduse puudujääke. Emilija Čapkauskaitė, Vilniuse Jeesuse Seltsi Gümnaasiumi abiturient, ütleb, et paljud tema eakaaslased tunnistavad, et neil puuduvad rahateemalised teadmised, mistõttu mõned otsustasid ise tegutseda.

„Mõni aasta tagasi lõid kaks 11. klassi õpilast kogukonna, kogusid 120 000 eurot ja asutasid 2022. aasta veebruaris ametlikult Vilniuse Jeesuse Seltsi Gümnaasiumi fondi. Täna on selle põhikapital peaaegu 400 000 eurot – kogu raha on investeeritud ning saadud tulu kasutatakse projektide rahastamiseks,“ räägib fondi direktor Emilija.

Algul keskendus fond peamiselt hariduslikele tegevustele, kuid nüüd annab see välja stipendiume, korraldab vahetusprogramme ja koostööprojekte teiste koolidega. Igal aastal sõidab neli õpilast Vilniusest ja Kaunasest õppima prestiižsesse kooli Chicagos.

„See ei ole ainult rahaline toetus, vaid reaalne võimalus õppida vastutust, planeerimist, juhtimist ja kogukonnatunnet. Me olime Leedus esimesed, kes sellise fondi lõid, kuid nüüd näeme, et eeskuju järgivad ka teised koolid. See on rõõmustav, sest rahandusalane kirjaoskus saab Leedus endiselt liiga vähe tähelepanu, ja sellised õpilasalgatused näitavad, et tulevikku saab hakata looma juba koolipingis,“ ütleb Emilija.

Ta lisab, et fondi kaudu omandatud teadmised on kasulikud ka isiklikus elus. „Hiljuti sain 18-aastaseks, nii et nüüd saan investeerida oma nime all. Varem tegin seda mitu aastat vanemate kaudu. Sageli küsivad teised õpilased minult investeerimise kohta – see näitab, et noored tahavad õppida ja teha esimesi samme, kuid sageli puuduvad teadmised või inimesed, kellelt nõu küsida,“ ütleb ta.

Raha kodus – kas ikka veel tabu?

Haridusekspert Jovita Ponomariovienė märgib, et laste rahandusalast kirjaoskust saab tõhusalt arendada ainult siis, kui kool ja pere teevad koostööd. Siin ilmneb aga paradoks – paljud vanemad ise kasvasid üles ilma rahandusalase hariduseta ega tea nüüd, kuidas sellel teemal lastega rääkida.

„Nii tekibki nõiaring. Kui kodus rahast ei räägita, võib see lapse jaoks tunduda keelatud või isegi piinlik teema. Märkan ka, et vanemad teevad veel ühe vea – nad esitavad raha ainult kui preemiat hea käitumise eest, mitte kui vahendit vastutustundlikuks planeerimiseks. Lapsed näevad, et raha tuleb pangaautomaadist, kuid nad ei tea, et selle taga on töö ja vastutus. Sellisel juhul ei kujune neil välja põhiharjumused ja hiljem on palju raskem mõista säästmise või investeerimise loogikat,“ ütleb Ponomariovienė.

Miglė Grybinienė, ühisrahastusplatvormi Profitus turundusjuht, lisab, et laste rahaharjumusi kujundab mitte ainult pere, vaid ka laiem keskkond. Reklaamid, sotsiaalmeedia ja sõprade mõju loovad tarbimiskultuuri, mida noored tajuvad normaalsena.

„See keskkond soodustab impulsiivseid soove ja vanemad annavad sageli survele järele, rahuldades need kohe. Kallid ostud ei ole lihtsalt kingitused – need on kasutamata võimalus näidata, et kõige väärtuslikumad otsused on pikaajalised: säästmine või investeerimine. Lapsed peavad mõistma, et iga valik on kompromiss – kui valime midagi täna, peame homme millestki loobuma. Kui enamik vanemaid selliseid tavasid rakendaks, paraneks rahandusalane kirjaoskus Leedus järk-järgult,“ ütleb Grybinienė.

Ta rõhutab siiski, et olukorda ei tohiks liiga tumedates toonides kujutada. Leedu Panga statistika näitab, et investorite arv riigis kasvab ja noored tunnevad selle teema vastu üha suuremat huvi.

„Näeme üha rohkem vanemaid, kes kaasavad lapsi pere eelarve, investeerimise ja muude rahateemade aruteludesse. Praegu on meil 75 alaealist investorit – 28 tüdrukut ja 47 poissi. See suhe vastab täpselt Leedu Panga statistikas kajastatud üldisele investorite proportsioonile. Huvitav on see, et alla kolme aasta vanuste laste seas on selge ebavõrdsus – kolmeteistkümnel poisil on avatud investeerimiskonto ja ainult kahel tüdrukul. See näitab, et vanemad hoolivad poiste finantstulevikust aktiivsemalt, isegi siis, kui investeeritakse beebi nimele. Kuigi Leedus on naisinvestoreid endiselt vähem kui mehi, on tüdrukute ja poiste vahe veelgi suurem – mis tähendab, et ebavõrdsus hakkab kujunema juba varases eas,“ selgitab ta.

Teooria ei toimi – mida teha?

Kuidas saaks Leedu rahandusalase kirjaoskuse olukorda kiiremini parandada? Eksperdid on ühel meelel: ainult rahast rääkimisest ei piisa – lapsed vajavad praktilisi kogemusi ja see peab algama varakult, turvalises koduses keskkonnas.

„Soovitaksin vanematele lihtsat praktikat – las laps otsustab ise, kuidas kasutada 10–20% oma rahast. Kord kuus võib korraldada 'pere rahandustunni', kus kõik koos vaatavad üle eelarve, eesmärgid või isegi investeerimisportfelli. Isegi lihtsad küsimused laua taga – mida valime täna ja millest loobume hiljem – õpetavad last, et rahandus on alati seotud valikute ja tagajärgedega,“ ütleb Grybinienė.

Ta rõhutab, et vanemad ei tohiks karta lasta lastel teha väikseid rahalisi otsuseid, isegi kui need alati ei õnnestu. Sellised katsed pole vead, vaid osa õppimisprotsessist, mis aitab mõista tagajärgi. Veelgi parem on, kui sellesse kaasatakse reaalsed rahalised vahendid.

„Pered arvavad sageli, et neil pole selleks vahendeid, unustades, et riik annab igale lapsele iga kuu 122 eurot. Seda raha saab kasutada pikaajaliseks säästmiseks või investeerimiseks – veel parem, kui laps ise on sellesse kaasatud. Üha rohkem vanemaid avab oma lastele investeerimiskontosid ja julgustab neid planeerima ka väikseid summasid. Mõned üllatuvad, kui saavad teada, et meie platvorm võimaldab investeerida ka alaealistel. Kui nad jõuavad vastutustundlikku ikka, saavad nad ise otsuseid teha – isegi saja euroga. Näiteks minu 13-aastane poeg on juba aasta otsustanud ise, kuhu investeerida. Sellised kogemused annavad lapsele võimaluse õppida rahalist vastutust läbi reaalse tegevuse, mitte ainult teooria,“ selgitab Grybinienė.

Haridusekspert Jovita Ponomariovienė nõustub, et kogemuslik õppimine on edu võti. Ta jagab mõned soovitused õpetajatele ja lapsevanematele.

„Algklasside õpilastele soovitaksin mängulisi meetodeid – 'poemängu', klassi eelarve planeerimist, taskuraha lugemist või ühise eesmärgi nimel säästmist, näiteks klassiekskursiooniks. Sellised näited aitavad lastel mõista raha väärtust ja otsuste tagajärgi.

Teismelistele tuleks anda rohkem iseseisvust. Neile võib pakkuda võimaluse korraldada klassiüritus piiratud eelarvega, võrrelda erinevate toodete või teenuste hindu internetis või arutleda reklaamide mõju üle nende tarbimisele. See arendab kriitilist mõtlemist ja vastutustundlikku tarbimist.

Gümnaasiumiõpilastega tuleks juba rääkida päriselulistest teemadest: esimesest töökohast, töölepingutest, maksudest, laenudest või investeerimise alustest. Kõige paremini toimivad praktilised ülesanded – näiteks isikliku kuu eelarve planeerimine, pankade teenuste võrdlemine või investeerimisotsuste simuleerimine,“ ütleb ta.

Artikli link: https://www.tv3.lt/naujiena/gyvenimas/lietuvos-jaunimui-vis-dar-stinga-finansinio-rastingumo-ugdymo-situacija-spresti-imasi-net-patys-n1450941