Vähenev sündimus ja kinnisvaraturg: noortel on järjest raskem kodu osta

LRT RAADIO vestluskaaslaste sõnul muutub noorte jaoks Leedus kodu ostmine järjest keerulisemaks. Nende hinnangul saavad isegi keskmist palka teenivad inimesed suurlinnades sageli endale lubada vaid vanema ehitusega kortereid.

Kas demograafilised trendid mõjutavad kinnisvaraturgu?

„Hanneri“ omaniku Arvydas Avulise sõnul mõjutab sündimus kinnisvaraturgu rohkem, kui esmapilgul võib tunduda. Samas on veelgi olulisem see, kuidas muutub elanike arv ja millised on rändetrendid.

„See on elu reaalsus. Me ei saa kõike muuta, kuid saame mõelda, kuidas asju teisiti teha,“ ütles A. Avulis LRT RAADIO saates.

Ettevõtja juhtis tähelepanu sellele, et demograafiliste probleemidega seisab silmitsi kogu Euroopa. Tema sõnul lahendavad Euroopa riigid seda probleemi enamasti teiste riikide inimeste sisse toomisega.

„Siin tekib küsimus, keda sisse tuua ja kui palju lubada – see sõltub ka poliitikast. Meie soovitame inimesi vastu võtta valikuliselt, et meie riigis ei tekiks lõhesid ega probleeme agressiivsete inimeste või erinevate kultuuridega.

Me näeme selgelt Rootsi kogemust. See oli kunagi kõige turvalisem riik, nüüd on seal üks kõrgemaid kuritegevuse tasemeid. Sama toimub Saksamaal. Usun, et Leedu poliitikud teevad siin õiged otsused,“ jagas A. Avulis oma mõtteid.

Pikemas perspektiivis kujuneb A. Avulise hinnangul välja uus kinnisvara müügi- ja üüriturg – eluasemeid ostetakse üha enam eesmärgiga neid välja üürida. „Hanneri“ juhi sõnul on see turufenomen üksikisikute seas juba praegu nähtav.

„Teiste riikide näited näitavad, et eluasemete müük ei ole kuigi suur, kuid neid ehitatakse siiski edasi, sest fondid ja ettevõtted ostavad neid ning üürivad hiljem välja. Eluasemeturg muutub mõnevõrra. Tulevikus ei pruugi inimesel – vähemalt osal inimestest, näiteks immigrantidel – oma kodu üldse olla,“ lisas ta.

Saates osalenud „Profituse“ äriarendusjuht Arnoldas Antanavičius kinnitas samuti, et muutuv olukord Leedu kinnisvaraturul ei ole üllatav ning seda oli võimalik ette näha juba viimase kümnendi jooksul.

„Kõigil turgudel, kus kinnisvarahinnad tõusevad, hakkavad tekkima sündimusega seotud probleemid. See toimub samal põhjusel – noortel inimestel on raskem kodu osta.

Inimesed tahavad esmalt eluaseme soetada ja alles siis mõelda perele ning lastele. Näen sageli, et isegi keskmist palka teenivad inimesed võivad suurlinnades uuest korterist ainult unistada. Nad saavad endale lubada vaid vanema ehitusega kortereid ja mitte just kõige paremaid.

See on lääneriikide probleem – väljakutse, kuid samas loomulik protsess,“ märkis A. Antanavičius.

Üksinduse epideemia, elu piirkondades ja kinnisvara

A. Avulis ei nõustunud väitega, et sündimus ja kodu ostmine on otseselt seotud. Tema arvates on küsimus pigem muutunud suhtumises perekonda.

„Noored inimesed tahavad tänapäeval rohkem aega iseendale, mitte perele pühendada. Laste kasvatamine on raske töö ning kui inimesed näevad, kui palju aega see nõuab, hakkab ego rolli mängima. See toimub mitte ainult Leedus, vaid kogu Euroopas ning me ei peata seda enne, kui jõuame kriisini,“ arutles ta.

A. Avulise sõnul on raske ennustada, kuidas kinnisvara- ja eluasemeturg tulevikus muutub. Seda näitas hästi pandeemia, kui inimesed hakkasid massiliselt linnast välja kodusid otsima.

„Me pakume turule seda, mida see vajab. Raske on ennustada, mida tulevikus vaja läheb. Pandeemia ajal kolisid inimesed äärelinna, kuid viis aastat hiljem on trendid jälle muutunud. Ma ei usu, et peaks liiga palju spekuleerima.

Üks asi on siiski ilmne – demograafia. Kui jätkame ebamäärase poliitikaga, kasvab edasi Tadžikistanist ja Usbekistanist pärit inimeste arv, mis ei ole tingimata tervitatav. Erinevate kultuuride ühendamine on väga keeruline – olgu küsimus kinnisvaras, eluasemes või sallivuses,“ ütles „Hanneri“ omanik.

Ka nn kummituslinnade tekkimine Leedus on tema hinnangul võimalik. A. Avulis lisas, et seda nähtust võib juba näha ka teistes lääneriikides.

„Me näeme seda Ameerikas – väikestes linnades suletakse tehaseid ning tuhanded inimesed jäävad tööta. Seejärel liiguvad nad teistesse linnadesse sissetuleku otsingul.

Teine variant on Itaalia oma. Inimesed liiguvad väiksematest asulatest suurematesse linnadesse. Itaalias on terveid külasid, mis on tühjaks jäänud – nii võib juhtuda ka Leedus,“ ütles A. Avulis.

„Profituse“ äriarendusjuht on aga vastupidisel arvamusel – piirkonnad näitavad üles vastupidavust ning tema ei usu, et need pikemas perspektiivis tühjaks jäävad.

„Elul väikelinnas on omad eelised: väiksemad vahemaad, rohkem loodust ning avalikud teenused on sageli paremini kättesaadavad. Meditsiinitöötajaid meelitatakse piirkondadesse tööle. Näen ka, et inimesed kasutavad kaugtöö võimalusi.

Väiksemad külad võivad küll osaliselt tühjeneda, kuid suuremates omavalitsustes ehitatakse kindlasti uusi maju, elanikud investeerivad ja ettevõtted laienevad,“ jagas A. Antanavičius oma tähelepanekuid.

Artikli link: https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/2883128/mazejantis-gimstamumas-ir-nt-rinka-jauniems-zmonems-vis-sunkiau-isigyti-busta