Leedu ettevõtete raha ei seisa enam kontodel: leitakse viise, kuidas vaba kapital kasumiks muuta

Leedus on ettevõtete vaba kapitali pikka aega peetud peamiselt likviidsusreserviks – vahenditeks, mis on mõeldud stabiilsuse tagamiseks, mitte täiendava tootluse teenimiseks. Viimastel aastatel on see hoiak aga muutunud – üha enam ettevõtteid hakkab osa kogutud vahenditest investeerima.

Ühisrahastusplatvormi „Profitus“ suurinvestorite suhete juht ja juhatuse liige Aurimas Satkūnas ütleb, et selle muutuse peamiseks ajendiks on see, et ettevõtted on hakanud üha selgemini nägema kontodel hoitava kapitali hinda.

„Kui varem domineeris loogika lihtsalt koguda reserve ja neid mitte puutuda, siis täna määratlevad ettevõtted üha sagedamini selgelt vajaliku likviidsustaseme tegevuse stabiilsuse tagamiseks ning käsitlevad ülejäänud osa investeeritava kapitalina. Seda mõjutavad ka reaalse ostujõu muutused – isegi mõneprotsendiline inflatsioon vähendab aja jooksul kontodel hoitava kapitali väärtust, mistõttu see ei loo tootlust ega panusta ettevõtte finantstulemustesse. Näiteks 100 000 euro suuruse summa puhul võib mõneprotsendiline inflatsioon aastas „maksma minna“ mitu tuhat eurot ostujõudu,“ ütleb Satkūnas.

„Profituse“ andmetel on kahe aasta jooksul aktiivselt investeerivate ettevõtete arv peaaegu kahekordistunud ning nende hallatav portfell on kasvanud enam kui kaks korda – ligikaudu 5 miljonilt eurolt 13 miljoni euroni. Praegu investeerib platvormil 115 ettevõtet. Satkūnase sõnul on suurema kapitaliga ettevõtete keskmine aktiivne portfell umbes 350 000 eurot ning ühe ettevõtte suurim portfell ulatub umbes 1,8 miljoni euroni.

Advokaadibüroo WIDEN partner ning panganduse ja finantsgrupi juht Aušra Brazauskienė kinnitab, et ettevõtete aktiivsem investeerimine on osa laiemast trendist. Tema sõnul mõjutavad seda muutust nii kapitalijuhtimise küpsuse kasv kui ka praegune majanduslik ja geopoliitiline keskkond.

„Ettevõtete aktiivsem investeerimine võib olla seotud nii soodsa majandusolukorra kui ka geopoliitilise situatsiooniga. Oma kogemusest näeme, et ettevõtted, kes olid planeerinud investeeringuid laienemisse või uutesse projektidesse, lükkavad need majanduslike kõikumiste või geopoliitilise olukorra tõttu edasi. Sellistel juhtudel tekib vajadus vahendeid ajutiselt tööle panna, mistõttu näeme investeeringuid lühiajalistesse projektidesse, näiteks laenamist ühisrahastusplatvormide kaudu või projektiarendajatele nn „bridge finance“ laenude vormis,“ ütleb Brazauskienė.

Reservist investeerimiseni

Aktiivsem kapitalijuhtimine muudab mitte ainult suhtumist vahenditesse, vaid ka nende rolli ettevõttes. Satkūnase sõnul märkavad ettevõtted investeerimisotsuse kasu sageli üsna kiiresti – kui raha tööle panna, tekivad lisatulud ning aja jooksul muutub ka kapitali roll ise.

„Kui kasum jäetakse ettevõttesse ja reinvesteeritakse, kajastub see esmalt lisatuludes, kuid aja jooksul hakkab toimima suurema kapitalibaasi efekt – tootlus tekib järjest suuremalt summalt, mistõttu kapital kasvab kiiremini kui juhul, kui seda lihtsalt hoitakse või kohe välja võetakse. Seda illustreerivad hästi lihtsad arvud: näiteks 100 000 eurot, umbes 10% aastase tootluse ja kasumi reinvesteerimise korral, võib viie aastaga kasvada ligikaudu 160 000 euroni, kuigi konkreetne tulemus sõltub valitud lahendustest ja nende riskist.

Selline mudel annab ettevõtetele ka rohkem paindlikkust – dividende maksustatakse alles nende väljamaksmise hetkel, mistõttu saab paindlikumalt planeerida, millal ja kuidas kogutud kapitali kasutada. Lisaks võimaldab selline kapitalijuhtimine pikemaajaliselt järjepidevamalt planeerida finantstulemusi, muutes selle ettevõtete jaoks üha atraktiivsemaks,“ ütleb Satkūnas.

Investeeringute mahu kasvades muutub ettevõtete jaoks üha olulisemaks mitte ainult võimalik tootlus, vaid ka see, kui palju sellest jääb alles pärast makse. Kuigi alates 2025. aastast võimaldab füüsilistele isikutele loodud investeerimiskonto paindlikumalt makse hallata, on ettevõtetel endiselt laiemad võimalused.

„Investeerimisega seotud kulud saab kanda kuludesse ja seeläbi vähendada maksustatavat kasumit, samas kui kahjumit saab edasi kanda tulevastesse perioodidesse. See võimaldab ettevõtetel mitte ainult rahavooge planeerida, vaid ka maksukoormust pikaajaliselt tõhusamalt juhtida.

Täiendavat mõju avaldavad ka kehtivad ettevõtte tulumaksu määrad. Väiksematele ettevõtetele, kus on kuni 10 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 300 000 eurot, kehtib soodustatud 7% tulumaksumäär ning teatud juhtudel tegevuse alguses isegi 0%. Füüsiliste isikute puhul jääb süsteem progresseeruvaks – sissetulekute kasvades suureneb ka maksumäär, mis võib ulatuda kuni 32%-ni, ning kulude mahaarvamise võimalused on piiratumad,“ ütleb Satkūnas.

Otsitakse lihtsamaid lahendusi

Ekspert märgib, et investeerivate ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks mitte ainult tulemus, vaid ka see, kuidas kapitali igapäevaselt hallatakse.

„Ettevõtete jaoks ei ole oluline ainult tootlus, vaid ka see, kui palju aega ja tähelepanu nõuab investeerimisprotsess – kas see on prognoositav ja selge või muutub täiendavaks juhtimisfunktsiooniks. Samuti on oluline, kui selgelt on võimalik mõista, mis kapitaliga aja jooksul juhtub, millal see tagasi tuleb, kui pikk on investeeringu kestus ning millised on võimalikud stsenaariumid. Seetõttu eelistavad ettevõtted lahendusi, millel on selge struktuur ja mis võimaldavad planeerimist,“ ütleb Satkūnas.

Nendel põhjustel otsivad ettevõtted tema sõnul üha sagedamini lahendusi, mis võimaldavad neid põhimõtteid lihtsalt rakendada.

„Näeme, et ettevõtted, kes soovivad kapitali tööle panna, kuid samal ajal säilitada selge rahavoogude planeerimise, valivad sagedamini struktureeritud lahendusi. Üks selline suund on ühisrahastus, sealhulgas platvormid nagu „Profitus“, mille kaudu saavad ettevõtted kapitali struktureeritult investeerida. Oluline on see, et investeeringutel on tavaliselt eelnevalt määratletud tähtaeg ja tagasimakse loogika, mis võimaldab ettevõttel üsna täpselt planeerida, millal kapital tagasi tuleb ja kuidas seda edasi kasutatakse. Lisaks saab investeeringuid hajutada mitme projekti vahel, mis vähendab ühe otsuse mõju kogu portfellile,“ ütleb Satkūnas.

„Selle tulemusena saab ettevõte teha investeerimisotsuseid ilma varahaldusfunktsioone üle võtmata – ei ole vaja tegeleda ei järelevalve ega haldamisega, mistõttu investeerimine jääb kooskõlla põhitegevusega,“ lisab ta.

Kõige olulisem on distsipliin

Ekspert rõhutab, et ettevõtetele annab suurima kasu selgelt struktureeritud ja järjepidev kapitalijuhtimine – oluline ei ole ainult investeerimissuund, vaid ka see, kuidas see on integreeritud igapäevasesse finantsjuhtimisse. Pikaajalise tulemuse määrab mitte üksikotsus, vaid järjepidevus.

„Suurima efekti annavad mitte üksikud investeeringud, vaid järjepidev kapitali tööle rakendamine ja reinvesteerimine. Kui seda tehakse süsteemselt, tekib liitkasvu efekt, mis võimaldab aja jooksul kapitali märkimisväärselt suurendada,“ selgitab ta.

Link vestlusele: https://www.vz.lt/investavimas-2026/2026/04/01/lietuvos-imoniu-pinigai-nebeguli-saskaitose-atranda-buda-kaip-laisva-kapitala-paversti-pelnu-582804

(Tekst tõlgitud tõlkija abil)