Majandusteadlased: kallite laenude aeg on tagasi – ja seda tunnevad isegi need, kellel laene pole

Euroopa Keskpank tõstis sel aastal teist korda baasintressimäärasid. Majandusteadlaste sõnul on see märk sellest, et kallite laenude aeg on tagasi ning seda tunnevad isegi need, kellel laene pole. Majandusele võib see tähendada stagnatsiooni. Samuti pole selge, kas kõrgemad intressimäärad suudavad inflatsiooni tõepoolest pidurdada.

Ehitusmaht linnas on üks näitajaid, mis osutab sellele, kas elu paraneb või on juba liikumas vastupidises suunas.

Palju ehitatakse siis, kui palju ostetakse.

Kuid eluasemenõudlust mõjutab ka see, kui palju raha peab inimene laenu eest maksma. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas, et nüüdsest tuleb maksta rohkem.

Baasintressimäärasid tõsteti veerandi protsendipunkti võrra 2,5 protsendini.

Sellele lisandub veel panga teenistus ehk marginaal.

Seega tuleb iga kuu taskust välja käia veel mõnikümmend eurot.

„Laenu omava inimese jooksvad kulud ja väljaminekud suurenevad. Kui rääkida inimestest, kes alles kaaluvad uue laenu võtmist, peavad nad arvestama suurema kuumaksega või isegi suurema sissemaksega,“ kommenteerib Kaunase Tehnikaülikooli (KTU) majandus- ja äriteaduskonna finantsprofessor Rytis Krušinskas.

„Sõnumil on negatiivne varjund. Inimesed mäletavad veel üsna hiljutist turuolukorda, mil EURIBOR ulatus 4 protsendini. Praegu me muidugi veel selle tasemeni ei jõua, kuid suund on üsna selge,“ ütleb „Profituse“ äriarendusjuht Arnoldas Antanavičius.

4-protsendilised intressimäärad olid aastatel 2023–2024.

Leedus on eluasemelaen igal kuuendal leibkonnal. Kuid intressimäärade muutust ei tunne ainult nemad.

Intressimäärade tõustes kallinevad ka teised laenud. Näiteks suureneb autoliisingu eest makstav summa.

Laenamine muutub kallimaks ka ettevõtetele.

„See puudutab loomulikult ka ettevõtteid. Ettevõtteid, kes laenavad laienemiseks ja kasvuks. Tõenäoliselt arvestatakse see pikemas perspektiivis ka teenuste hindadesse,“ ütleb Kinnisvaraarenduse Assotsiatsiooni president Mindaugas Statulevičius.

Majandusteadlane R. Krušinskas ütleb, et kui laenamine kallineb, muudavad ettevõtted oma plaane. Nad võivad üle vaadata töötajate palgatõusud või investeeringuid pidurdada, sest nende tasuvusaeg pikeneb.

„Viimase 5–6 aasta jooksul on meil olnud nii tõuse kui ka langusi. Kuid üldiselt on see turule juba signaal, et hakkame taas ülesmäge liikuma – elu, laenud ja laenatud raha muutuvad kallimaks,“ ütleb ta.

Euroopa Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmise otsust vajadusega pidurdada inflatsiooni kasvu. Aastane inflatsioon euroalal on ületanud 3 protsenti.

„Euroala keskmine inflatsioon oli augustis 3,3 protsenti. Leedus – 6. Ma tulen ikka selle numbri juurde tagasi. See on veidi murettekitav, sest kaks korda kõrgem inflatsioon näitab, et liigume taas ülesmäge, kuid kiiremini,“ ütleb R. Krušinskas.

See tähendab, et leedulaste ostujõud väheneb kiiremini kui teistel eurooplastel.

Majanduse jaoks pole see tema sõnul veel stagnatsioon, kuid sõnum on halb.

Intressimäärade tõustes vajab ka riik rohkem raha.

Eelmisel aastal eraldati võla teenindamiseks 500 miljonit eurot. Sel aastal on kavandatud 700 miljonit eurot ning järgmisel aastal on vaja juba miljardit.

Intressimäärade tõus ei pruugi sellega lõppeda.

Euroopa Keskpank peaks sel aastal kogunema veel kaks korda – oktoobris ja detsembris. Küsimus on selles, mida otsustatakse. Leedu Panga juhi prognoosi kohaselt tõstetakse intressimäärasid tõenäoliselt veel ühe korra.

Turgude ootus on, et intressimäärad tõusevad 3 protsendini. Küsimus on aga selles, kas panga pingutused inflatsiooni sellisel viisil ohjeldada toimivad.

Nafta hind on juba jõudnud saja dollarini. Elekter ja gaas on kallinenud.

Kinnisvaraturu ekspert A. Antanavičius ütleb, et paar aastat tagasi ei vähendanud inflatsiooni sugugi panga otsus.

„Olukord hakkas normaliseeruma alles siis, kui geopoliitilises olukorras tekkisid teatud lahendused, tarneahelate probleemid lahendati ja kaubavood ümber suunati. Turud kohanesid. Inflatsioon taandus ja siis sai EKP vabalt intressimäärasid langetada. Ka seekord võib juhtuda midagi sarnast,“ arvab „Profituse“ äriarendusjuht A. Antanavičius.

Kuid tõusvate intressimääradega seoses on ka kaks head uudist. Üks neist puudutab eluasemehindu.

„EURIBORi tõustes võib nüüd juhtuda see, et hinnakasv ei ole enam kahekohaline, vaid ühekohaline,“ ütleb A. Antanavičius.

Teine hea uudis puudutab neid, kellel on sääste. Pangad peaksid hoiuste intressimäärasid tõstma.

Artikli link: https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/3048468/ekonomistai-grizta-brangiu-paskolu-metas-ir-tai-pajus-net-ir-ju-neturintieji