2026-05-22 08:00:00
INVESTEERIMINE
Leedu pensionireformi tagajärjed: erainvestorite arv kasvab rekordkiirusel
Leedus on praegu käimas pensionireform ja aprillis hakkasid leedulased saama esimesi rahasid pensionifondidest. See on tekitanud Leedu elanike seas uue suundumuse – paljudest leedulastest saavad erainvestorid, kes otsivad aktiivselt võimalusi, kuhu seda raha tulusalt paigutada.
Näiteks Leedu juhtiva kinnisvara ühisrahastusplatvormi „Profitus“ jaoks oli aprill läbi aegade suurimate rekordite kuu. Aprillis kasvas uute investorite registreerumine 2,5 korda võrreldes keskmiste registreerumisnäitajatega 2025. aastal.
Uue rekordi saavutas ka platvormil kaasatud investeeringute maht – aprillis rahastati mitmesuguseid kinnisvaraprojekte enam kui 16 miljoni euro ulatuses. Keskmine investeeringu suurus ulatus aprillis ligi 1,3 tuhande euroni, mis on 53 % rohkem kui 2025. aasta keskmine.
Nii alustas näiteks kontsern „Gesons“ 13. aprillil 5 miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooniga. Esimeses etapis plaanis ettevõte 30 päeva jooksul investeerimisplatvormil „Profitus“ kaasata 2,5 miljonit eurot, kuid investorite huvi oli nii suur, et nõudlus ületas pakkumist ligi 40 % ning ühe nädala jooksul koguti veidi alla 3,5 miljoni euro. Seega teatati emissiooni esimese etapi sulgemisest juba 28. aprillil.
„Profitus“ äriarenduse juht Lätis Arnolds Antanavičus (Arnoldas Antanavičius): „Tuleb tunnistada, et Leedu pensionireformist võidavad seekord ka kinnisvaraarendajad Lätis, sest märkimisväärselt on kasvanud kiirus, millega on võimalik saada oma projekti elluviimiseks vajalik rahastus – praegu toimub see mõne tunni või isegi mõne minutiga.
Pensionifondidest on leedulased välja võtnud juba üle 4,5 miljardi euro. Märkimisväärne osa sellest rahast võidakse suunata investeeringutesse. Inimesed, kellel varem polnud investeerimiseks vaba raha, otsivad nüüd aktiivselt võimalusi, kuhu seda tulusalt investeerida.
Pankade andmed näitavad, et suurem osa pensionifondidest saadud rahast on praegu veel elanike kontodel ning nad alles kaaluvad, mida nende vahenditega teha,“ ütleb A. Antanavičus.
Eesti kogemus näitab, et ligikaudu 25 % saadud rahast kasutati ka olemasolevate laenukohustuste katmiseks. Peamiselt maksti tagasi kõrge intressiga võetud tarbimislaene, mis olid elanikele suureks koormaks.
Artikli link siin.






