Investeerimine edasijõudnutele: ekspertide prognoosid ja professionaalide õppetunnid

Täna konverentsil „Investeerimine 2025. Edasijõudnutele“ arutasid turueksperdid, majandusteadlased ja investorid trende, instrumente ja seda, mis suunas järgmisel aastal investeerimisrooli keerata. Üritusel esines üle 20 ettekandja ning seda kanti tasuta üle portaalis vz.lt. Konverentsi „Investeerimine 2025. Edasijõudnutele“ korraldavad „Verslo žinios“ koos „Artea“ ning partneritega: AB „Agathum“, „Profitus“ ja „reefo“. Kavas on võimalused aktsiatesse, võlakirjadesse ja ühisrahastusse investeerimiseks, Balti ja maailma börside olukord, investeeringud riskikapitali ja erinevatesse varaklassidesse. Kõrvale ei jäetud ka päevakajalisi teemasid: julgeoleku- ja kaitsetööstus ning pensioniks ettevalmistumine. Konverentsi modereeris professionaalne investor ja kinnisvaraekspert Viktorija Orkinė.

Pilguheit tulevikku: tumedaid pilvi ei paista

„Kui vaatame maailma, eriti aga Leedu näitajaid, tundub, et edasi saab minna ainult ülespoole,“ alustas päeva optimistlikus toonis majandusteadlane ja Leedu Ärikonföderatsiooni asepresident Marius Dubnikovas. Prognoosid on samuti soodsad: euroalal on kujunenud väga madal töötuse määr, finantsturud reageerivad uudistele äärmiselt vaoshoitult ning aktsiaturud purustavad rekordeid. Kõige rohkem üllatavad tulemustega mitteesmatarbekauba- ja finantssektori ettevõtted. Majandusteadlane rõhutab siiski, et isegi nii rõõmsates tingimustes tasub säilitada kainet mõistust: pikk tõusuperiood on alati riskantne. Mitte unustada hajutamist ja valida hoolikalt ettevõtteid, kuhu investeerida, pöörates suuremat tähelepanu neile, mis maksavad stabiilseid dividende – need on ratsionaalse investeerimise põhireeglid. Tema sõnul on trend väga selge: USA turgu hoiavad tehnoloogiaettevõtted, mistõttu investeerimisportfelli koostades on nn „suurt seitsikut“ juba peaaegu võimatu mitte näha.

Suhtarvude ja dividenditootluse põhjal näevad Balti aktsiad eriti atraktiivsed välja ning suurenenud käive ja suurem tehingu keskmine maht viitavad institutsionaalsete investorite aktiivsuse kasvule, hoolimata keerulisest geopoliitilisest olukorrast. Nii põhjendas, miks tasub Balti börside poole vaadata, Arvydas Jacikevičius, „Artea Asset Managementi“ hallatava „INVL Baltikumi fondi“ valitseja. Tema sõnul pöörduvad suured välisinvestorid järk-järgult regiooni tagasi ning veelgi suuremat tõuget on oodata järgmisel aastal, kui algab teise pensionisamba reform.

„Kuigi geopoliitika Damoklese mõõk on endiselt tunda ja meie riike peetakse sõja taustal jätkuvalt riskantseteks, mis pidurdab kohalike ettevõtete aktsiahindade kasvu, pakuvad Balti ettevõtete aktsiad suurt dividenditulu. Võib öelda, et dividendimuinasjutt jätkub: Balti ettevõtete dividenditootluse keskmine oli sel aastal 6,2 protsenti. Kui osa pensionifondidest välja võetud rahast investeeritakse kohaliku kapitalituru kaudu – ja tuginedes Eesti kogemusele prognoosiksin, et kohalik kapital võib ligi meelitada umbes 1–5 protsenti väljavõetavast varast –, aitab see oluliselt kaasa regiooni kapitalituru arengule ja likviidsusele,“ kinnitab A. Jacikevičius.

Võlakirjad ja ühisrahastusplatvormid koguvad hoogu

Kui realistlik on teenida miljon võlakirjadest? Sellise provokatiivse küsimuse esitas „Artea“ panga finantsturgude osakonna juhataja Eglė Džiugytė. Hajutades müüti, et see varaklass on mõeldud vaid investeerivatele pensionäridele („Fondide portfellides näeme täna üha rohkem fikseeritud tootlusega tooteid ning võlakirjad on maailmas populaarsuselt teisel kohal pärast investeeringuid kinnisvarasse“), rõhutab ta, et distsipliini ja püsiva rahavoo korral on võimalik ka fikseeritud tulumääraga instrumendist koguda märkimisväärne summa – mitte ainult miljon, vaid rohkemgi. Võlakirjad on tema sõnul instrument, mis ei jää teistest sugugi maha ega nõua ka suurt esialgset kapitali. „Oluline ei ole mitte see, kui palju te investeerite, vaid millal te investeerima hakkate. Küsimus ei peaks olema „kas ma saan seda endale lubada“, vaid „kui palju maksab mulle ootamine“. Halvim otsus on tegemata otsus – seda näitavad lihtsad matemaatilised mudelid. 7–10 aasta möödudes käivitub lumepalliefekt, kus raha hakkab teenima rohkem kui meie ise. Alustades 10 000 eurost, investeerides 500 eurot kuus ja reinvesteerides intressi, on võimalik 30 aasta jooksul võlakirjainvesteeringutega koguda miljon eurot sääste,“ ütleb E. Džiugytė. Ta soovitab selle instrumendi valimisel pöörata erilist tähelepanu tagatistele, mis on ebaõnnestumise korral investeeritud vahendite tagasi saamisel otsustava tähtsusega.

Tema sõnul on Leedu ühisrahastuse tööriista väga hästi omandanud ja on rahvusvahelisel tasandil nähtav. Juulis avaldatud ulatuslik Euroopa Liidu ühisrahastusplatvormide vastavuse analüüs, mis hõlmas 236 platvormi, näitas, et kõige eesrindlikumad on Balti riigid, kelle vastavushinne on keskmisest kõrgem. Leedu Panga andmetel kasvas ühisrahastus meie riigis mullu 21 protsenti ja on varaklasside kaupa investeeringute jaotust võrreldes kolmandal kohal, olles võlakirjadele kannul. 2024. aastal oli keskmine investori poolt investeeritud summa möödunud aastal 3 810 eurot ja kasvas 56 protsenti – need on märksa suuremad summad kui keskmiselt Euroopa riikides.

Investeerimisloogika jääb: hajutamine on oluline

„Tehisintellekt (TI) muudab juba praegu meie igapäevaelu ning see kajastub ka turgudel: ettevõtted, mis tegelevad ühel või teisel moel TI-ga, moodustavad täna peaaegu 20 protsenti indeksist „Vanguard Total World“ – see tähendab peaaegu viiendikku kogu maailma aktsiate väärtusest. Kas me investoritena oleme sellises keskkonnas turvalised? Kas TI on investoritele ohtlik mull või tulevik?“ – sellised küsimused esitas kinnisvara- ja investeerimisvaldusettevõtte „Agathum“ juht Algirdas Pukis, vesteldes „Finansai paprastai.lt“ asutaja Martynas Kairysega. Vestluspartnerid arutasid, kuidas kaitsta end kahjude eest, investeerides TI-ettevõtetesse, mida iseloomustavad mitte ainult suured väärtustamised, vaid ka suur risk, ning miks TI ei peaks muutma investeerimisloogikat. „TI on tõepoolest muutust toov tehnoloogia, kuid paistab, et see on ka teatud määral investeerimismull. Nagu Jeff Bezos tabavalt märkis, võidab reaalsus alati ja on võitmatu,“ võttis „Agathum“ juht arutelu kokku.

„Leedu statistika näitab, et koguni 40 protsenti elanikest ei saaks endale lubada ootamatuid kulutusi (400–500 eurot). Tõenäoliselt seisnebki probleem selles, et säästab ainult osa inimestest, liiga suur osa aga ei tee seda – mitte ainult pensioni, vaid üldse. Aga peaks, sest demograafiline olukord näitab seda selgelt,“ alustas vestlust pensioniks valmistumise teemal „Artea Asset Managementi“ juht Vaidotas Rūkas. „Professionaalne pensioniks valmistumine algab otsustest, mis võimaldavad rahal teie eest töötada. Üks peamisi alternatiive pensionifondidele on kinnisvara. See jääb üheks usaldusväärsemaks kapitali kogumise vormiks, kuid tänapäevase investori jaoks muutuvad üha olulisemaks efektiivsus ja ajakulu vähendamine. Seetõttu pakutakse üha sagedamini lahendusi, mis võimaldavad saada tulu ilma igapäevase halduseta,“ rõhutab loova kinnisvaraarenduse ettevõtte „reefo“ partner Žilvinas Bliznikas.

Näiteks on üheks selliseks moodsaks ja usaldusväärseks kapitali kogumise viisiks tulevikuks Naujamiestise linnaosas asuv „Corneri“ projekt. Omandatud apartemendid saavad omanikud anda hotellitegevusse ning saada garanteeritud igakuist tulu, samal ajal kui kõige muu eest hoolitseb professionaalne meeskond. Konverentsi lõpetas arutelu investeeringute juhtimise üle Leedus ja nende „lihast“ ehk kogemustest, mille varahaldurid on kogunud mitmest langusperioodist läbi tulles. „Artea Asset Managementi“ 20-aastase investeerimiskogemusega juhi Vaidotas Rūkase sõnul karastavad mitte head, vaid rasked ajad – üks kriisiaasta võrdub pea kümne eduka aasta kogemusega.

„Kuni 2008. aastani teadsin, et kapitaliturud võivad langeda 30–50 protsenti, kuid selgus, et need võivad kukkuda ka 80 või isegi 90 protsenti. Seetõttu oli minu eesmärk hiljem – nii investori kui fondijuhi rollis – alati tegutseda nii, et sellist olukorda vältida, et raha oleks säilitatud ka kõige rahutumatel aegadel, samal ajal loobumata võimalusest investoritele tulu teenida,“ kinnitas „Artea Asset Managementi“ juht.

Täispikka artiklit saate lugeda siit: https://www.vz.lt/investavimas-2025/2025/10/30/apie-investavima-pazengusiems-ekspertu-prognozes-ir-profesionalu-pamokos-575094