Veel mõni aasta tagasi seostati ühisrahastust peamiselt väiksemate kinnisvaraprojektidega või alternatiivina traditsioonilisele pangafinantseerimisele. Täna on olukord hoopis teistsugune – seda rahastusmudelit valivad esmase lahendusena ka suured kinnisvaraarendajad. Seda muutust kinnitavad PROFITUSe tulemused – platvorm on ületanud 400 miljoni euro piiri rahastatud projektide mahus.

See tulemus saavutati sümboolsel hetkel – PROFITUSe 8. tegevusaastapäeva puhul. Kaheksa tegevusaasta jooksul on ühisrahastusplatvormi kaudu rahastatud enam kui 2200 projekti mitte ainult Leedus, vaid ka teistes Balti riikides ja Hispaanias. Investoritele on selle aja jooksul välja makstud üle 26 miljoni euro intresse ning aktiivne investorite kogukond on kasvanud enam kui 15 000 liikmeni.

PROFITUSe tegevjuhi Viktorija Čijunskytė sõnul ei ole see tulemus oluline üksnes platvormi kasvu näitajana. See peegeldab ka laiemat muutust – viimastel aastatel on ühisrahastuse roll kinnisvaraturul oluliselt muutunud.

„Kaheksa aastat tagasi peeti ühisrahastust veel nišitooteks, mis sobis peamiselt väiksematele projektidele või olukordadesse, kus pangaga kokkuleppele ei jõutud. Täna näeme täiesti teistsugust turgu. Platvormi valivad suured ja kogenud kinnisvaraarendajad, kes käsitlevad ühisrahastust mitte varuvariandina, vaid strateegiliselt mugava ja paindliku kapitali kaasamise viisina. 400 miljoni euro piir rahastatud projektides näitab, et sellest mudelist on saanud küps ja täisväärtuslik osa kinnisvara rahastamise ökosüsteemist,“ ütleb V. Čijunskytė.

Paindlikkusest on saanud üks olulisemaid kriteeriume

Täna rahastatakse PROFITUSe kaudu selliste kinnisvaraarendajate projekte nagu Realco, Citus ja KAITA Group. V. Čijunskytė sõnul muutuvad suurte arendajate jaoks rahastamislahenduste valikul järjest olulisemaks paindlikkus, võimalus kohandada rahastamist vastavalt projekti edenemisele ning kaasata kapitali tegeliku vajaduse järgi.

„Suured kinnisvaraarendajad ei vali ühisrahastust sellepärast, et nad ei saaks pangast finantseeringut, vaid seetõttu, et see mudel vastab sageli paremini tänapäevaste arendusprojektide tempole. Üks suurimaid eeliseid on kiirus ja paindlikkus – rahastamise tingimusi ja ajakava saab kohandada vastavalt konkreetsele projekti etapile ja tegelikule kapitalivajadusele. Arendajad saavad kaasata kapitali osade kaupa ning maksta intressi ainult sellelt summalt, mida neil parajasti tegelikult vaja on, selle asemel et kaasata kohe kogu projekti eelarve. See võimaldab rahavoogusid tõhusamalt juhtida, vähendada rahastamiskulusid ning reageerida kiiremini turuvõimalustele. Lisaks aitab ühisrahastus mitmekesistada rahastusallikaid ja vähendada sõltuvust ühest finantseerijast. Suurte arendajate jaoks ei ole see enam varuplaan, vaid strateegiliselt kasulik rahastuslahendus,“ selgitab PROFITUSe tegevjuht.

Muutuvad ka investorid

Čijunskytė sõnul ei ole turumuutused nähtavad ainult arendajate seas. Need kajastuvad ka investorite käitumises – üha enam nähakse ühisrahastust mitte üksikute investeerimisvõimaluste, vaid pikaajalise investeerimisstrateegia osana.

„Võimalus investeerida suhteliselt väikestest summadest alates ning kasvav finantskirjaoskus julgustavad inimesi rohkem tähelepanu pöörama investeeringute hajutamisele ja paremini mõistma, kuhu nende raha investeeritakse. Seetõttu muutub ka investorite käitumine. Kui veel mõni aasta tagasi eelistasid paljud investorid üksikuid projekte, mis tundusid sel hetkel kõige atraktiivsemad, siis täna investeerivad üha rohkem inimesed regulaarselt, jaotavad oma vahendid erinevate projektide vahel ning kujundavad portfelli pikaajaliselt. See näitab, et investorid keskenduvad üha enam mitte üksikutele tehingutele, vaid järjepidevale portfelli ülesehitamisele,“ ütleb V. Čijunskytė.

Investorite käitumise muutudes muutuvad ka nende ootused. Seetõttu laiendab PROFITUS pidevalt oma investeerimisvõimaluste valikut. Sel aastal avati investoritele võimalus investeerida võlakirjadesse ning tulevikus plaanitakse jätkata uute investeerimislahenduste arendamist, mis vastavad muutuvatele turuootustele.

„Näeme, et investorid ootavad täna rohkem valikuvõimalusi kui veel mõni aasta tagasi. Võlakirjad olid üks esimesi samme investeerimisvõimaluste laiendamisel ning ka tulevikus otsime lahendusi, mis võimaldaksid pakkuda rohkem erinevaid investeerimisalternatiive, säilitades seejuures kõige olulisema – selguse, läbipaistvuse ja võimaluse investeerida reaalsetesse projektidesse ka väiksemate summadega,“ ütleb V. Čijunskytė.